Võtmed pangale tagasi ja laenuorjusest priiks!

Uuest aastast kehtib Lätis Eestilegi silmad ette tegev seadus, mis annab viimases hädas olevatele kodulaenuvõtjatele võimaluse laenust priiks saada, kui nad ostetud kinnisvara pangale tagastavad. Teisisõnu, võtmed pangale tagasi ja laenust vabaks! Tundub ju igati kauaoodatud euroopalik seadus, mis peaks Maarjamaal juba ammu kehtima? Kahju küll, aga nii kaua, kuni meie riik on Reformierakonna või IRLi võimu all, eesti rahvas sellise inimliku seaduse vastuvõtmist oma õnnetuseks ei näe. On avalik saladus, et eelpool nimetatud parteid on välispankadega igatpidi seotud, mistõttu kaitsevadki nad võõrpankade, mitte eesti laenajate huve. Ja on tõepoolest silmakirjalik, et Lätis peagi jõustuvale seadusele sarnased laenusaajasõbralikud seadused kehtivad küll põhjamaiste pankade koduriikides, aga mitte meil siin. 

Eesti peaks Lätist eeskuju võtma

Muide, Lätis jõustuva seadusele samalaadse  ettepaneku tegi Keskerakond Riigikogule juba 2009. aasta sügisel. Kuulda ei ole meid siiani võetud, aga oma valijate abiga võitleme eesti rahva nimel edasi!

Ühesõnaga, Läti võttis vastu seaduse, mille eesmärgiks on panna eelkõige just panku, aga ka laenuvõtjat vastutustundlikumalt käituma. Sellega astusid lätlased suure sammu meist ette. Ometi võime Eesti meedias lugeda kummalisi mõttevälgatusi sellest, kuidas Lätis on võetud vastu halb seadus, mida meie kindlasti ei peaks ega tohiks järgida. Selle taga paistavad muidugi Skandinaavia pankade kasumiahned kõrvad, kuna arusaadavalt ei ole laenuvõtjasõbralikud seadused nende huvides.

Pärisorjus asendati pangaorjusega

Teatavasti on Eesti majandusruum Põhjamaade pankade kontrolli all. Kes lasi sel aga juhtuda? Võtmeroll antud loos on IRLil Mart Laari isikus. Asi sai alguse välispankade ihast allutada endale kõik Eesti laenukliendid. Mängu võitvat see, kes ahmib endale kõige rohkem eluaegseid laenuorje. Niimoodi saidki kunagistest Rootsi pärisorjadest Rootsi pankade võlaorjad.

Pangandusturu liider Swedbank leidis endale ka poliitilise kaitseingli, „kodustatud“ ehk „äraostetud“ poliitiku, kes andis garantii, et Eestis ootamatult laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks ja panganduspoliitika inimkeskseks, see tähendab pangavaenulikuks ei muutuks. Ajaloolane Mart Laar valitigi Swedbanki nõukogu liikmeks 2006. aastal. Majandusharidus oli ebaoluline, kuna pank tahtis poliitilist käepikendust, kes sillutaks tee eesti rahva totaalsele laenuorjusele.

Mäletame ju kõik, kuidas laenubuumi ajal isegi madala ja ebastabiilse sissetulekuga inimesed said kodulaenu. Käidi peale, et inimene võtaks lisaks kodu ostmisele laenu ka mööbli ja köögitehnika ostuks, mis tähendab, et juba siis laenati inimesele teadlikult rohkem kui oli kinnisvara väärtus. Paljud neist laenuorjadest on tänaseks kaotanud ka oma kodu, pere, tervise ja tänavale tõstetud, kuid pangalaen ripub neil jätkuvalt kaelas.

Laenumull lõhkedes varises kinnisvaraturg kokku, majandus paisati sügavasse kriisi ja mõistagi ei võtnud riigivalitsus pankade röövretkede vastu mitte midagi ette.

Heakskiit meie rahva massilisse võlaorjusesse paiskamiseks ja laenubuumi käivitamiseks andis IRLi esimees vaid 2900-eurose Swedbanki nõukogu liikme kuutasu eest. See on hind, mille eest meid maha müüdi!

IRLi juhi poolt antud kurss Eesti inimestelt viimase väljapigistamiseks jätkub panganduses tänaseni. Rasvaseid kasumeid teenivad pangad kaotavad maapiirkondades ja väiksemates asulates sularahaautomaate, sulgevad kontoreid, koondavad töötajaid ja suruvad meilt viimsegi eurosendi välja. Eestis on lubatud paljud asjad, mis koduriigis on neile keelatud.

Riik peab laenuvõtjaid pankade eest kaitsma hakkama

Arusaadavalt tuleb laenu võtta vastutustundlikult. Laenu tuleb aga ka anda vastutustundlikult, mis ongi see, mida on täpsemalt ja rangemalt tarvis seadusega paika panna, et ka laenuvõtja oleks lõpuks kaitstud. Usun, et keegi meist ei soovi olla olukorras, kus oled kaotanud küll oma kodu, aga pead nö surnud hobust, see tähendab kodulaenu edasi maksma.

Teame ju, et suheldes pangaga on tavakodanik alati nõrgemas positsioonis.  Viimasele peaks appi tulema riik. Eestis see kahjuks nii ei ole. Meie riigis tuleb lõpetada aastakümneid kestnud situatsioon, kus riik on laenuvõtjad jätnud laenuandjate, st pankade meelevalda.

On viimane aeg midagi jõuliselt ette võtta. Me ei saa ju ometi lätlastest kehvemad olla. Nemad on meist õiglasema ühiskonna osas suure sammu võrra ees.   Seega peaks Eesti Läti endale kindlasti eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks laenuvõtjatele võimaluse pankadele n.ö võtmed tagasi anda ja seeläbi võlaorjusest vabaneda.