esmaspäev, 15. märts 2010

Keskerakond võidab, Reformierakond kaotab

Veebruaris valiti nii Eesti Linnade Liidu (ELL) juhatuse esimeheks keskerakondlane Taavi Aas kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) esimeheks keskerakondlane Jüri Landberg. See on esimene kord pärast Eesti taasiseseisvumist, kus üks erakond võtab üle mõlema omavalitsusliidu juhtimise ning tõrjub neist välja seni kõrget positsiooni omanud Reformierakonna. See oli Keskerakonna topeltvõit.

Reformierakonna kaotus oli loomulik
Kuuldavasti on Reformierakonna juhtkonna tagatubades nüüd paanika, et kas tõesti toimub nende poliitiline allakäik järgmistel Riigikogu valimistel ning neid jäetakse 2011. aastal Vabariigi Valitsuse moodustamisest kõrvale.

Miks siis kaotas tervelt 11 aastat oma positsioone hoidnud Reformierakond? Miks pidi Tartu linnapea Urmas Kruuse panema maha ELL esimehe koha? Ning miks kaotas IRL-lane Kurmet Müürsepp EMOLi esimehe koha? Vastuse neile küsimustele annab ikka Kruuse ja Müürsepa tegevus (ja ka tegevusetus) omavalitsusliitude juhtidena.

Mäletatavasti võttis Ansipi juhitav valitsus 2009. aasta varakevadel vastu esimese negatiivse eelarve, mis oli tõeline kärpekirves kõikidele omavalitsustele. Sellega võeti valdadelt ja linnadelt ära enam kui miljard krooni. Vähenes omavalitsuse eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa, vähendati rahasid teedele, haridusele, laste päevahoiule ja kultuurielule. See oli suur hoop enamikele omavalitsustele, kes tundsid, et Vabariigi Valitsus lõi ootamatult otsekui kirve neile selga.

Ansipi valitsus käitus risti vastupidi Euroopa Liidu tavale, kus keskvalitsused andsid ja annavad raha omavalitsustele raskel ajal juurde. Eestis aga võeti hoopis ära. Euroopas lähtutakse põhimõttest, et kuhu veel on inimesel raskel ajal pöörduda kui mitte oma linna- või vallajuhtide poole. On loogiline, et kohalik võim on rahvale kõige lähemal ja seetõttu ei tohiks sealt midagi ära võtta. Meie parempoolne keskvalitsus aga Euroopa moodi paraku ei mõtle.

On selge, et sellises keerulises olukorras, ootavad kohalikud omavalitused oma katuseorganisatsioonilt – ELLilt ja EMOLit – tugevat kaitset ja aktiivselt nende õiguste eest seismist. Kuna aga mõlemate liitude juhid kuulusid võimul olevatesse parteidesse (Kruuse Reformierakonda; Müürsepp Isamaa ja Res Publica Liitu), siis muidugi omaenda koduerakondadele vastu ei hakatud.

Selle asemel ajasid nii Müürsepp kui Kruuse omavalitsusliitude juhtidena hoopis Ansipi poliitikat, (mis sobis ideaalselt Toompea võimuliidule) mitte aga omavalitsuspoliitikat.

Kruuse teostas omavalitsustele vaenulikku poliitikat
Ja nii kutsubki ELLi juhina Urmas Kruuse 17. detsembri 2009. a. Postimehes üles ajama Reformierakonna poliitikat ehk vaja on teha ükskõik missuguse hinnalisi kärpeid omavalitsuses, sest euro peaks olema meie kõigi ainuke eesmärk. Nimetatud artiklist jääb mulje, et Kruuse elaks nagu koos Ansipiga teisel planeedil, sest kuidas on võimalik, et inimene esitab nii rumala väite: „...ei ole mõeldav, et keskvalitsus püüab üles leida väiksemagi kokkuhoiu, samal ajal kui omavalitsused jätkavad samamoodi nagu varem...“

Tolleaegse ELLi juhina peaks Kruusel ikka meeles olema, et omavalitused tegid ränki kärpeid juba 2009. a. kevadel, kui keskvalitsus võttis ära suure hulga rahalisi vahendeid kohaliku elu-olu korraldamiseks. Teisisõnu, Linnade Liidu juhatuse juhina ta isegi ei teinud kaitset, et omavalitsuste õiguste ja tulubaasi eest seista ning seetõttu on ka loomulik, miks Pärnu ja Otepää linnad astusid Linnade Liidust välja. Miks peaks raiskama niigi vähest raha liikmemaksude maksmiseks, kui organisatsioonist sisuliselt mingit kasu ei ole.

Ka EMOList on mitmed vallad viimase aasta jooksul välja astunud. Usun, et põhjus ei erine Eesti Linnade Liidu omast. Nagu Kruuse, ei suutnud ka Müürsepp astuda tuliselt välja omavalitsuste kaitseks, selle asemel põhinesid tema napid sõnavõtud haldusreformi teemal, mis tegelikult ongi otseselt kõrvale hiilimine omavalitsuspoliitikast, et saaks ajada oma kodupartei IRLi pseudoteemat – haldusreformi teostamist.

Tallinn käivitas Omavalitsusfoorumi
Jah, ei EMOL ega ELL suutnud pakkuda seda, mida kriisis olevad omavalitsused neilt ootasid. Ning nii algatati omavalitsuste eelmise koosseisu ajal Tallinnas Omavalitsusfoorum, kus käis koos enam kui 300 valla- ja linnajuhti, kes soovisid aktiivselt seista oma kodupiirkonna huvide eest ja luua inimestele parem elukeskkond.

Eelmisel aastal peeti kolm Omavalitsusfoorumit, kus arutati linnade ja valdade eelarvete olukorda, suhteid riigiga ja rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonidega. Tallinna linn oli nende Omavalitsusfoorumite võõrustaja ja keskerakondalasest abilinnapea Taavi Aas selle eestvedaja. Omavalitsustegelased ise töötasid aga välja foorumi töökorralduse, arendasid diskussiooni ja võtsid vastu nende meelest õiglasemad otsused. Tehti tõhusat koostööd, mis aitas ära hoida nii mõnedki Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud aktsioonid, mis linnadele ja valdadele olid vastuvõetamatud.

Varsti on meid ees ootamas järjekorras juba neljas Omavalitsusfoorum.

Keskerakond kaitseb kohalikke omavalitsusi!
Nii ongi väga loomulik, et 16. veebruari Linnade ja valdade päeval valiti EMOLi ja ELLi juhtideks inimesed, kelles nähakse, et nad suudavad seda ära teha, millega Kruuse ja Müürsepp hakkama ei saanud. Värske Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Taavi Aas on ennast juba tõestanud ka Omavalitsusfoorumite korraldamisega. Usun, et ka keskerakondlane Jüri Landberg ei jää Tallinna abilinnapeast maha. Keskerakond tõestas juba oma hoolivat suhtumist omavalitsustesse aastal 2005-2007, kui oldi Vabariigi Valitsuses koalitsioonis – siis tõusis näiteks hüppeliselt teede ehituse ja remondi rahastamine ja suurenes omavalitsuse eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa. Nüüd on vaja kõike seda taastada, mis vahepeal maha mängiti.

neljapäev, 11. märts 2010

Tallinna müügimaksu isa – Ants Leemets

Hea lugeja, luba mul Sulle täna tutvustada Tallinna müügimaksu isa. Selleks on kuulus reformierakondlane ja endine Tallinna abilinnapea Ants Leemets. Tundub uskumatu, aga tõsi.

Reformierakond pooldab Tallinna müügimaksu
Aasta oli siis 1997, kui Reformierakond oli Tallinnas võimul ja plaanis kehtestada pealinnas ühe protsendilise müügimaksu ja võtta mitmesaja miljoni kroonine laen. Seetõttu ongi hämmastav ja kummastav lugeda tänase Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Remo Holsmeri sõnavõtte, kus ta kurjustab praeguse linnavõimuga, et see plaanib kehtestada müügimaksu. Reformierakonna õpipoiss Holsmer vist veel ei tea, et ei ole eetiline vastu vaielda oma vaimsele isale ja õpetajale Ants Leemetsale.

Ka tol ajal oli murekohaks, et kas mitte müügimaksu kogumine ja kontrollimine ei ole seotud lisakulutustega. 28. juuni 1997. aasta Eesti Päevalehes teatas Ants Leemets selle peale kindlalt, et müügimaks tasub end sellest hoolimata ära. Sel ajal oli Reformierakond raudkindel, et müügimaks on täiesti tasuv ettevõtmine, kuid nüüd on nad millegipärast sunnitud hoopis teist juttu rääkima, kuna nad on opositsioonis. Teatavasti on opositsioonil ikka kombeks vastanduda koalitsioonile, kuid kas ka süüa iseenda sõnu?

Reformierakond armastab makse, mitte Tallinna
Tõsi, ükski maks ei ole populaarne, kuid ometi on Eesti taasiseseisvumise ajaloos olnud just Reformierakond see, kes on tulnud välja erinevate maksude kehtestamistega. Toonase Tallinna abilinnapea Ants Leemetsa jaoks ei olnud müügimaksu kehtestamine kohalikus omavalitsuses mitte tühipaljas sõnakõlks, vaid ikka väga tõsine ja konkreetne plaan. See idee oli tol ajal sama tõsine, nagu see oli tänasel Reformierakonnal, tõstes eelmisel aastal käibemaksu kahe protsendi võrra ja viies kütuseliitris maksustava summa juba ligi 60%le.

Reformierakonna müügimaks kooris vaeseid
Mis on vahe 1997. aasta ja 2010. aasta müügimaksu kehtestamisel? Juba 1997. aastal nõustus Reformierakond sellega, et see toob endaga kaasa hinnatõusu. Ainuke ja väga suur erinevus tänasega on aga see, et enam kui kümme aastat tagasi ei näinud Ants Leemets ette mingisuguseid erandeid erinevatele kaupadele, vaid hoopis vastupidi. Kõikidele teenustele ja kaupadele tuleb kehtestada ühesugune üheprotsendiline müügimaks.

2010. aasta keskerakondlik linnavõim on aga seisukohal, et ei ole õige kõikidele kaupadele müügimaksu kehtestada. Nii ongi maksust prii leiva- ja saiatooted, piim ja enamik piimatooted, aga ka ravimid ja lastekaubad (rõivad, rõivamanused, homogeenitud tooted, toidusegud, jaemüügiks pakendatud imikutoidud ning mänguasjad, nende osad ja tarvikud). Ei maksustata ka ühistranspordipileteid.

Kaupmehed armastavad käibemaksu ja aktsiise
On hämmastav lugeda, kuidas Eesti Kaupmeeste Liit kaebab tänase müügimaksu kehtestamise üle. Samas aga Ansipi paarinädalase etteteatamisega käibemaksu tõstmisega ollakse vägagi rahul. Riik võtab möödunud aastal kehtestatud täiendavate maksudega inimese taskust iga päev kümme krooni. Selle kümne krooni puhul ei olnud mitte mingit pahandust, kõik kiitsid, et väga riigimehelik on käibemaksu tõstmine.


Tallinna müügimaks soodustab ettevõtlust
Erinevatest uuringutest on samas isegi selgunud, et müügimaks võiks mõjuda ettevõtlusele sootuks positiivselt. Nimelt näevad firmajuhid, et see maks pigem toetab ettevõtlust stabiilse linnaeelarve kaudu. Teatavasti sõltub firma edu suuresti just keskkonnast, mis peaks olema stabiilne ja seeläbi ka kaitset pakkuv.

Seega, kui keegi veel arvab, et müügimaks on Keskerakonna leiutis või väljamõeldis, siis tuleks tal heita pilk minevikku, sest tegelik müügimaksu idee autor Tallinna linnas on Reformierakond ning tema vaimne isa reformierakondlane Ants Leemets.

Miks siis tookord - 1997.aastal – Reformierakond loobus lõpuks oma kavatsustest? Sest nad jäid üksi, teised erakonnad neid ei toetanud ja nii ei suutnud reformarid üksi seda ettepanekut läbi viia. See ei muuda aga fakti, et Ants Leemets oli tookord müügimaksu idee vaimne isa ja selle kehtestamise eestvõitleja.