Möödunud reede lõuna paiku saatis Õhtulehe ajakirjanik Toomas Reisalu mulle küsimused Tallinna Autobussikoondise nõukogu liikmelisuse kohta. Nagu kollasele ajakirjandusele kombeks ei piirdunud see isik TAKiga seonduvaga, vaid küsis seda, mis teda tegelikult huvitas:
„Ja lõpuks on soov teada saada, et kas see ametikoht sai teile osaks sellepärast, et te olete Tallinna linnapea Edgar Savisaare silmarõõm või siis lihtsalt üks lemmiknaistest?“
Vastasin talle ausalt: „Mind seob Tallinna linnapea Edgar Savisaarega vaid see, et oleme kolleegid ja erakonnakaaslased. Ausalt öeldes on mulle Teie poolt esitatud küsimus äärmiselt solvav. Olen elus saavutanud kõik tänu teadmistele ja usinale tööle. Ma ei pea olema kellegi silmarõõm või lemmiknaine, et oma elus midagi saavutada.“
Minu arvates olin ma oma vastuse ajakirjanikule andnud, ent see ei olnud tema jaoks see vastus, mida ta tahtis kuulda, nagu selgus. Kõik me ju teame, mis on kollase ajakirjanduse tegelik agenda seoses Edgar Savisaare ja temaga seotud naistega.
Natukese aja pärast helistas mulle Toomas Reisalu isiklikult ja vabandas, et mind solvas oma küsimusega. Esialgu olin positiivselt üllatunud ja mõtlesin, et ohhoo – uus tase! Kuid paraku eksisin ja rängalt. Oma vabanduse varjus tahtis ta tegelikult oma solvamist jätkata. Nimelt, kui küsis 6. veebruaril Rakveres toimunud Valetinipäeva laulukonkursi kohta, et kellena ma tema ikka seal temaga kaasas olin. (Pange nüüd tähele, et esialgne plaan TAKiga seoses midagi skandaalset leida, kukkus läbi, mistõttu otsustati uuele rünnakule minna.)
Ajakirjanik oleks võinud vaevuda ja näiteks interneti otsingumootorisse toksida sisse „Valetinipäeva laulukonkurss“ ning oleks koheselt saanud vastuse, et tegemist oli Tallinna linna raames korraldatava üritusega, mida juhtis Katrin Siska ning kuhu oli kaasatud veel muidki Tallinna linna töötajaid. Peale minu viibis linnapea seltskonnas ka teisi linnametnikke.
Kuna see vastus tuli talle ilmselge pettumusena, siis proovis ta edasi urgitseda, et kellena ma Edgar Savisaarega samal õhtul RIMIs käisin. Siin sai mulle lõplikult selgeks, et selliste jobudega nagu Toomas Reisaluga ei ole mõtet enam millestki rääkida. Tõde teda nagunii ei huvita, tal oli oma tõde juba selleks ajaks olemas.
Toomas Reisalu, kui Teie eluväärtused on nii madalad, siis on see Teie viga ning ärge suruge neid teistele peale. Õhtulehele teadmiseks, siis olen sama aegselt sattunud erinevatesse poodidesse üle Eesti väga paljude erinevate inimestega, nagu näiteks Kalle Klandorfiga, Juhan Paadamiga, Anu Välbaga, Rein Ruutsooga jne. Äkki alustate ka selle kallal uurimist...
Ma saan aru, et Õhtulehe eluunistuseks on leida Savisaare südamedaam. Kahjuks pean pettumise valmistama – mina see ei ole, seega olete valedel jälgedel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar