Lääne-Virumaalt Riigikokku valitud Siret Kotka sõnul on hetkel kõige olulisem pakkuda inimestele jõulurõõmu. „Teatavasti on andmisrõõm see suurim rõõm, mistõttu olen tänase seisuga Lääne-Viru rahvale kinkinud üle 2000 minu väikese jõulutervitusega kompvekki,“ selgitas Kotka.
teisipäev, 23. detsember 2014
Siret Kotka alustas valimiskampaaniaga
Lääne-Virumaalt Riigikokku valitud Siret Kotka sõnul on hetkel kõige olulisem pakkuda inimestele jõulurõõmu. „Teatavasti on andmisrõõm see suurim rõõm, mistõttu olen tänase seisuga Lääne-Viru rahvale kinkinud üle 2000 minu väikese jõulutervitusega kompvekki,“ selgitas Kotka.
reede, 19. detsember 2014
Tasuta ühistransport ka Lääne-Virumaale!
Kui
keskerakondlik Tallinna Linnavalitsus tuli kaks aastat tagasi välja tõeliselt
asjaliku mõttega tasuta ühistranspordist, olid paljud jahmunud. Toibudes asusid
õelamad kohemaid kiiduväärt plaani maha tegema, justkui olla tegu
hullumeelse ideega, millest niikuinii mitte midagi välja ei tule. Ühelt
poolt oli mürgiste rünnakute taga teiste erakondade hirm meie südikuse ja nutikuse
ees, teisalt sõi neid tige kadeduseuss, et miks nad ise nii kuldse idee peale
ei tulnud ja seda ellu ei viinud.
Keskerakond
on aga ju varemgi asju suurelt ette võtnud ja ära teinud. Olgu selleks siis
tasuta koolitoit või Eesti Raudtee tagasiost riigi omandisse. Meie ideid on
algul ikka sõgedalt maha tehtud, ent aja möödudes võetakse neid, kui
loomulikke, vajalikke ja rahva hüvanguks tehtud asju. Oma tegemistes lähtume
vanast targast vanasõnast, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!
Nüüd siis
võtsime sihiks teha ühistransport sõitjaile priiks üle kogu Eestimaa. Pean
siinkohal aga tunnistama, et tasuta ühistranspordi idee tundus alguses ka mulle
tükina, mis võib Tallinnal suu lõhki ajada, kuigi olin tollal abilinnapea Taavi
Aasa nõunik, kureerides transpordivaldkonda. Täna ei kujuta tallinlased
Tallinna tasuta ühistranspordita enam ettegi. Pealinlaste jaoks on iseenesest
mõistetav, et bussi-, trammi-, trolli- või elektrirongisõidu eest ei pea midagi
maksma. Ka opositsioon on Tallinna Linnavolikogus viimaks ometi taipama
hakanud, et tasuta ühistranspordi ründamine ei ole mõistlik tegevus.
Tallinn on
vägagi veenvalt tõestanud, et tasuta ühistransport on täiesti võimalik ja
toimiv lahendus. Nüüd on aga aeg astuda järgmine otsustav samm edasi ja muuta
ühistransport üle-eestiliselt priiks, mistõttu on Keskerakond võtnud
eesmärgiks, et kõik maakonna-sisesed liinid üle kogu Eesti oleksid tasuta.
See tähendab seda, et ka Lääne-Virumaal ringi sõites ei peaks tulevikus sõidu
eest maksma. Selle kulu kataks riik sõitja eest.
Kui Tallinn suudab, miks riik ei
suudaks?
Oleme välja
arvutanud, et kuna riik toetab dotatsioonide näol juba täna lausa 70% ulatuses
maakondlikku ühistransporti, siis selle ülejäänud 30% leidmine oleks juba
nii-öelda koera saba. Teisisõnu, täiendav kulu riigile oleks vaid ca 13
miljonit eurot, mille leidmine ei ole riigile ülejõukäiv. Pigem on see
poliitilise tahte küsimus. Umbes samapalju kulub ka Tallinna linnal oma
ühistranspordile. Kui Tallinn saab sellega hakkama, ei tohiks Eesti riigi puhul
ju küsimustki olla.
Palju on
räägitud sellest, et inimesed lahkuvad maakonnast pigem seetõttu, et tööle
sõitev transport on liiga kallis. Kuulen nii Tapa kui Väike-Maarja rahvalt, et
Rakveres oleks töökoht täiesti olemas, kuid transpordikulu röövib enamuse
palgast, mistõttu jääbki asi katki. Tean ka pensionäre, kes peavad kuu lõpus
naabrilt laenu küsima, et Rakveresse arstile sõita. Neid juhtumeid on küllaga,
kus inimesel saab reaalseks liikumistakistuseks pelgalt see, et tal lihtsalt
puudub raha bussipileti ostuks. Tallinna linna näitel võime aga tõdeda,
et seda muret on võimalik väga kiirelt ja lihtsalt lahendada.
Tasuta ühistransport aitab maal
elu hoida!
Teine
murekoht, mida kohtumistel üles tõstetakse on rahulolematus busside ja rongide
sõiduplaanidega. Tuuakse näiteid, kuidas rong väljub viis minutit varem
kui buss jõuab rongijaama. Kusjuures buss ongi väidetavalt selleks sõitma
pandud, et sõitjad jõuaksid rongile. Selliseid veidrusi ja tobedusi võib veel
teisigi olla. Samas, ega busside sõidugraafikud pole kivisse raiutud. Needki
tuleks ühes tasuta ühistranspordi loomisega kindlasti üle vaadata.
Kurb, et
sotsiaaldemokraadid, kes sõnades justkui rahvast hooliks, on riigivalitsusse pääsedes
araks löönud ja ei julge tasuta ühistransporti IRLi ja Reformierakonna halval
eeskujul enam toetada. Sellest on siiralt kahju, sest maakonnasisene
tasuta ühistransport aitaks kindlasti leevendada süvenevat
ääremaastumist, külade tühjenemist ja tagaks kättesaadavama transpordiühenduse
Rakvere ja teiste suuremate keskustega.
Kui me ikka
tahame, et rahvas Lääne-Virumaale jääks ja oldaks valmis siin töötama, tuleb
parandada maainimeste ligipääsu töökohtadele. Lääne-Virumaa tasuta
ühistransport ei ole midagi müstilist või utoopilist. See on täiesti reaalne ja
teostatav lahendus elu hoidmiseks maal. Isiklikult olen selle idee tugev
toetaja ja annan endast kõik, mis vähegi minu võimuses, et tasuta ühistransport
jõuaks Tallinnast ka Lääne-Virumaale.
neljapäev, 18. detsember 2014
Võtmed pangale tagasi ja laenuorjusest priiks!
Uuest aastast kehtib Lätis Eestilegi silmad
ette tegev seadus, mis annab viimases hädas olevatele kodulaenuvõtjatele
võimaluse laenust priiks saada, kui nad ostetud kinnisvara pangale tagastavad.
Teisisõnu, võtmed pangale tagasi ja laenust vabaks! Tundub ju igati kauaoodatud
euroopalik seadus, mis peaks Maarjamaal juba ammu kehtima? Kahju küll, aga nii
kaua, kuni meie riik on Reformierakonna või IRLi võimu all, eesti rahvas
sellise inimliku seaduse vastuvõtmist oma õnnetuseks ei näe. On avalik saladus,
et eelpool nimetatud parteid on välispankadega igatpidi seotud, mistõttu
kaitsevadki nad võõrpankade, mitte eesti laenajate huve. Ja on tõepoolest
silmakirjalik, et Lätis peagi jõustuvale seadusele sarnased laenusaajasõbralikud
seadused kehtivad küll põhjamaiste pankade koduriikides, aga mitte meil siin.
Eesti peaks
Lätist eeskuju võtma
Muide, Lätis jõustuva seadusele samalaadse ettepaneku tegi Keskerakond Riigikogule juba
2009. aasta sügisel. Kuulda ei ole meid siiani võetud, aga oma valijate abiga
võitleme eesti rahva nimel edasi!
Ühesõnaga, Läti võttis vastu seaduse, mille
eesmärgiks on panna eelkõige just panku, aga ka laenuvõtjat
vastutustundlikumalt käituma. Sellega astusid lätlased suure sammu meist ette. Ometi
võime Eesti meedias lugeda kummalisi mõttevälgatusi sellest, kuidas Lätis on
võetud vastu halb seadus, mida meie kindlasti ei peaks ega tohiks järgida.
Selle taga paistavad muidugi Skandinaavia pankade kasumiahned kõrvad, kuna
arusaadavalt ei ole laenuvõtjasõbralikud seadused nende huvides.
Pärisorjus
asendati pangaorjusega
Teatavasti on Eesti majandusruum Põhjamaade
pankade kontrolli all. Kes lasi sel aga juhtuda? Võtmeroll antud loos on IRLil
Mart Laari isikus. Asi sai alguse välispankade ihast allutada endale kõik Eesti
laenukliendid. Mängu võitvat see, kes ahmib endale kõige rohkem eluaegseid
laenuorje. Niimoodi saidki kunagistest Rootsi pärisorjadest Rootsi pankade
võlaorjad.
Pangandusturu liider Swedbank leidis endale
ka poliitilise kaitseingli, „kodustatud“ ehk „äraostetud“ poliitiku, kes andis
garantii, et Eestis ootamatult laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks
ja panganduspoliitika inimkeskseks, see tähendab pangavaenulikuks ei muutuks.
Ajaloolane Mart Laar valitigi Swedbanki nõukogu liikmeks 2006. aastal.
Majandusharidus oli ebaoluline, kuna pank tahtis poliitilist käepikendust, kes
sillutaks tee eesti rahva totaalsele laenuorjusele.
Mäletame ju kõik, kuidas laenubuumi ajal isegi
madala ja ebastabiilse sissetulekuga inimesed said kodulaenu. Käidi peale, et
inimene võtaks lisaks kodu ostmisele laenu ka mööbli ja köögitehnika ostuks,
mis tähendab, et juba siis laenati inimesele teadlikult rohkem kui oli
kinnisvara väärtus. Paljud neist laenuorjadest on tänaseks kaotanud ka oma kodu,
pere, tervise ja tänavale tõstetud, kuid pangalaen ripub neil jätkuvalt kaelas.
Laenumull lõhkedes varises kinnisvaraturg kokku,
majandus paisati sügavasse kriisi ja mõistagi ei võtnud riigivalitsus pankade röövretkede
vastu mitte midagi ette.
Heakskiit meie rahva massilisse võlaorjusesse
paiskamiseks ja laenubuumi käivitamiseks andis IRLi esimees vaid 2900-eurose
Swedbanki nõukogu liikme kuutasu eest. See on hind, mille eest meid maha müüdi!
IRLi juhi poolt antud kurss Eesti inimestelt
viimase väljapigistamiseks jätkub panganduses tänaseni. Rasvaseid kasumeid
teenivad pangad kaotavad maapiirkondades ja väiksemates asulates sularahaautomaate,
sulgevad kontoreid, koondavad töötajaid ja suruvad meilt viimsegi eurosendi
välja. Eestis on lubatud paljud asjad, mis koduriigis on neile keelatud.
Riik peab
laenuvõtjaid pankade eest kaitsma hakkama
Arusaadavalt tuleb laenu võtta
vastutustundlikult. Laenu tuleb aga ka anda vastutustundlikult, mis ongi see,
mida on täpsemalt ja rangemalt tarvis seadusega paika panna, et ka laenuvõtja
oleks lõpuks kaitstud. Usun, et keegi meist ei soovi olla olukorras, kus oled
kaotanud küll oma kodu, aga pead nö surnud hobust, see tähendab kodulaenu edasi
maksma.
Teame ju, et suheldes pangaga on tavakodanik
alati nõrgemas positsioonis. Viimasele
peaks appi tulema riik. Eestis see kahjuks nii ei ole. Meie riigis tuleb
lõpetada aastakümneid kestnud situatsioon, kus riik on laenuvõtjad jätnud
laenuandjate, st pankade meelevalda.
On viimane aeg midagi jõuliselt ette võtta.
Me ei saa ju ometi lätlastest kehvemad olla. Nemad on meist õiglasema ühiskonna
osas suure sammu võrra ees. Seega peaks
Eesti Läti endale kindlasti eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks
laenuvõtjatele võimaluse pankadele n.ö võtmed tagasi anda ja seeläbi
võlaorjusest vabaneda.
Maavanem Marko Torm astub ühest ämbrist teise!
Möödunud neljapäeval võisime Virumaa Teatajast
kurvastusega lugeda reformierakondlasest Lääne-Viru maavanema Marko Tormi
järjekordsest suuremast tööalasest ämbrist, kus ta vastutustundetult hirmutas läänevirulasi
meie maakonna suurettevõtjaga. Selle asemel, et Oleg Grossi ees aumehelikult ja
avalikult oma eksimuse pärast vabandada, asus Torm hoopis end õigustama ja
piinlikku juhtumit ilustama, justkui ei olevat ta härra Grossi ja tema väärt ettevõtte
kohta midagi halvasti öelnud.
Tegelikult oli lugu siis selline, et maavanem Torm hirmutas ühel kokkusaamisel
õpilasi sellega, et kui nad hästi ei õpi, peavad nad tulevikus Grossi juurde
tööle minema. Ilmselgelt on Tormi arusaam ettevõtluse toimimisest ja majanduse
olemusest vägagi piiratud, kui ta arvab, et jaekaubanduses üksnes müüjad, laotöötajad
ning koristajad ametis on. Siinkohal ei hakkaks pikemalt peatuma faktil, et
nimetatud vajalike töökohtadeta ei oleks tänapäeva kaubandus võimalikki.
Aga võhikust maavanem Torm ütles lastele
õigupoolest ka seda, et kui nad hästi ei õpi, siis saavad neist müügijuhid,
logistikud, ostujuhid, tootmisdirektorid ja teised kaubanduse valdkonna
spetsialistid. Huvitav, kas Marko Torm õppis omal ajal koolis tõesti niivõrd
usinalt, et lausa esimene tööpost tema CVs oli abilinnapea ja järgmiseks juba
maavanem?
Oleks siis asjatundmatu Marko Torm tol saatuslikul
kohtumisel õpilastega vait jäänud, aga ei. Oma mõttevääratuse üle pikemalt
juurdlemata, otsustas ta veelgi sügavamale vajuda. “Maasikaks” tordil osutus siis
see, et just Oleg Grossi pärast lähevad inimesed Lääne-Virumaalt minema. Tule
taevas appi!
Muide, nädalavahetusel kohtusin erinevate
inimestega, kes ütlesid, et Tormi sõnavara antud kohtumisel oli isegi veel
inetum olnud. Maavanemalt ootaks ikka maakondliku arengu ja ettevõtluse eest
seismist, mitte kohalike tööinimeste ja
ettevõtjate mõnitamist. Näib, et
maavanema ametikingad on Tormi jaoks liiga suured. Kuidas teisiti nimetada
Tormi halvustavat ja vihkamist õhutavat sõnakasutust?
Teatavasti lahkub rahvas maakonnast pigem
reformierakondliku röövpoliitika tulemuse tõttu, mitte ettevõtja pärast, kes
annab väga paljudele inimestele tööd.
Lisaks on Tormi parteikaaslane Jürgen Ligi avalikult soovitanud eesti rahval lahkuda
Eestist. Seega, eelkõige peaks Marko Torm iseennast peeglist vaatama ja Eesti riigi
prioriteedid taas näoga maapiirkondade elustamise suunas pöörama.
Oleg Grossi mahategemise asemel tooks normaalne
maavanem teda esile, jagaks kiitust ja julgustaks lapsi saama uuteks Oleg
Grossideks, kes Eesti majandust edasi viiksid. Paraku on härra Grossi
sugususeid eesti kapitalil ja Eestis tegutsevaid suurettevõtjaid
kahetsusväärselt ja lubamatult vähe ning seda suuresti tänu Tormi-taoliste
poliitika tulemusele.
Lääne-Virumaa
vajab rohkem Oleg Grosse!
Oleg Gross
annab tööd sadadele inimestele Lääne-Virumaal. OG Elektral on üle Eesti
50 poodi, kus saab väga tihti erinevaid kaupu soodsamalt kui Maximast või
Säästumarketist. Ka minule endale
meeldib Grossi poodides käia ja seda kolmel põhjusel: esiteks, on mõistlikud hinnad; teiseks, poed
on paraja suurusega ja saan kiiresti kauba kätte; ning kolmandaks, sageli saan
sealt tooteid, mida Rimis, Selveris või Prismas polegi.
On avalik saladus, et Reformierakonna pink
Lääne-Virumaa on sedavõrd lühike, et ei jäägi muud üle, kui Tormi-taolised
ametisse nimetada. Aga kas siis poleks olnud targem mõni vanem olija seniks
pukki jätta, kuniks valimised läbi, sest praegune maavanem teeb lihtsalt häbi
ja mitte ainult maavanema institutsioonile ja oravaparteile, vaid Lääne-Virumaa
mainele laiemalt. Mis maavanem see selline on, kes oma maakonna inimestele sõgedalt
kallale tuleb ja neid alandab?
Reformierakond võiks aru saada, et nad panid
ametisse täiesti ebapädeva ja saamatu inimese. Siseminister Pevkur peaks tegema
riigimeheliku sammu ja Marko Tormi ametist vabastada. Temast on rohkem kahju
kui kasu!
Tellimine:
Postitused (Atom)