pühapäev, 20. juuni 2010

Lääne-Viru maavanem unistab vaikivast ajastust?

„Reformierakond on Eesti riik ja Eesti riik on Reformierakond” on tees, mis kumab läbi oravapartei poliitikute hiljutistest sõnavõttudest. Millegipärast on just viimasel ajal niivõrd palju kuulda sellest, kuidas erinevad reformierakondlasest riigi ja kohaliku tasandi poliitikud süüdistavad Eesti riigi vastases tegevuses ja meelsuses kõiki, kes julgevad kritiseerida Reformierakonda ja selle tegevust.

Mäletame, kuidas reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ajas teisi Eesti Vabariigi kodanikke Eestist minema, kui neile ei meeldi Eesti riigi ehk Reformierakonna poliitika. Kas niimoodi käitub demokraatlikku riiki esindav minister?

Mind ei šokeerinud Lääne-Virumaa maavanema Einar Vallbaumi hiljutine reaktsioon ühe maavalitsuse nõuniku tõde paljastavale arvamusloole, mille tulemusena ta kirjutise autori päevapealt lahti lasi. Lääne-Viru maavanema süüdistus oma alluvale kõlas: riigivastane tegevus. Nõunik julges nimelt avaldada alternatiivse seisukoha õiguskantsleri tegevusele. Pole vist mõtet siinkohal küsida, et kuhu jääb siis ühe demokraatliku riigikorra lahutamatu osa – sõnavabadus? Tundub, et Lääne-Viru maavanem on selle sõna tähenduse juba ammu unustanud. See ei ole tema erakonnas lubatud, mida väljendas ülihästi ka viimatitoimunud poliitteater Ühtne Eesti.

Niiviisi käitudes ei teegi Lääne-Viru maavanem enam saladust sellest, et ta unistab Pätsu-aegses vaikivast ajastust. Oli see meie esimene president, kes omal ajal isegi Riigikogu laiali saatis, kuna too ei mõelnud päris nii, nagu oleks pidanud.

Samas, ega siis orav (Vallbaum) saa lasta teisel küll kapis olevale oravale (õiguskantsler), kuid ikkagi oravale, liiga teha. Antud kontekstis oli tõde see, mis liiga tegi. Pealegi, õiguskantsler Indrek Tederil on ju suured teened Reformierakonna ees, sest just tänu tema osavusele ja kavalusele, istub Siim Kallas Brüsselis hea elu peal, mitte Tartu või mõnes muus vanglas kord kaduma läinud 10 miljoni dollari pärast.

Mul on tõsiselt hea meel, et ma ei tööta Teie alluvuses, Lääne-Virumaa maavanem, sest selle kirjutise tõttu oleksin ju koheselt vallandatud. Aga õnneks on olukord teine ja Teie olete vaid maavanem.

Tuletan siinkohal maavanemale meelde, et kodanik jääb kodanikuks ka riigi või kohaliku omavalitsuse ametis. Ka kõik õigused ja kohustused jäävad alles. Nende hulgas ka üks inimõigustest, milleks on sõnavabadus. Vabadus omada oma arvamust. Reformierakonnas on opositsiooniline mõtlemine keelatud, aga lootus sureb viimasena. Kui sõnavabadust ei oleks, ei oleks ka demokraatlikku Eesti Vabariiki, millesse ma siiralt usun.

1 kommentaar:

Priit Kutser ütles ...

Varem, mõned aastad tagasi, ei olnud seda, mida ma olen nüüd hiljuti tähele pannud. Nimelt, reformierakond on hakanud ennast Eesti riigiga samastama. Oravapartei on justkui monopoliseerinud Eesti rahvusliku identiteedi, Eesti riikluse tervikuna. Kui sa oled Reformierakonna ja selle tegevuse vastu, oled sa ka Eesti riigi vastu. Seega, oled riigireetur. See on kõhedust tekitav tendents. Loodan tõesti, et mitte vaikiva ajastu poole. Tundub, et Eestis on kaks seisukohta: vabariigi valitsuse ehk Reformierakonna seisukoht ja siis on vale seisukoht.