Hiljuti tuli positiivne uudis selle kohta, et Läti riik sai kätte ihaldatud telekomiagentuuri Lätti loomise otsuse. Läti riigijuhtidel on kindlasti õigus, et selle institutsiooni rajamine meie lõunanaabrite juurde aitab seal luua töökohti, elavdab kohalikku majanduselu ja toob kaasa palju muud positiivset.
See on otsus, mille üle ka meie peaksime rõõmustama. Mis on hea Lätile, on hea Eestile. Ja vastupidi.
Selles valguses on aga murettekitav, et viimasel ajal räägitakse üha vähem IT agentuuri loomisest Eestisse, millest meie riigijuhid samuti veel mõnda aega tagasi lootsid turgutust raskele majandusolukorrale ning kõrgele tööpuudusele.
Räägitakse nii, et probleem on selles, et argumendid, mida Ansipi valitsus pidas Eesti peamisteks tugevusteks (kübersõja kogemus Venemaaga), on osutunud Eesti suurimaks nõrkuseks.
Protsess olevat takerdunud sellepärast, et keegi ei taha sedavõrd sensitiivset keskust siduda riigiga, mis Euroopa idanaabri Venemaaga on jätkuvalt nugade peal. Ehk siis lihtsamini öeldes – meie kehvad Venemaa suhted kahjustavad meie majandushuve mitte ainult ida- vaid ka läänesuunalises koostöös.
Kui see nii on, siis on muidugi asja kurb pool see, et Eesti ei saa puht-poliitiliselt põhjustel hetkel realiseerida enda pea ainsat tegelik majanduslikku tugevust - kõrget arengutaset IT vallas.
Oleks hea, kui selles küsimuses annaks valitsus nüüd omapoolseid vastuseid, milles ikkagi on asi ja miks protsess on justkui soikunud ning miks valitsus midagi ei tee, et olukorda parandada – kuni pole hilja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar