Loomariigis on teatavasti seadus, et tugevam jääb ellu. See on loodusseadus, aga mitte inimühiskonna seadus. Siin kehtivad teised seadused. Tugevam aitab nõrgemat. See eristabki meid loomariigist. Inimriigis on reegliks, et meie töö vili jaotatakse ümber vastavalt sellele, et kõik saaksid söönuks ja kõigil oleks hea olla. Inimriigis käib pidev võitlus tasakaalu hoidmise nimel. See tähendab seda, et tugevamatelt võetakse rohkem ja nõrgematelt vähem. Tulude ümberjaotamine on üks riigi ülesannetest, üks riigi põhiolemustest. Miks meil siis üldse on riiki vaja, kui ta seda ei oska teha? Selle jaoks, et rahva tulusid tõhusalt ümber jagada on välja mõeldud maksusüsteem. Sellest süsteemist oleneb, kuidas ja kui hästi tulusid ümber jaotatakse. Arenenud maailm on selleks mudeliks endale valinud astmelise tulumaksu süsteemi. Seda peetakse hetkel parimaks ja õiglasemaks tulude ümberjaotamise lahenduseks.
Astmelisest tulumaksust, mille kasutuselevõttu Eestis pooldab Keskerakond, ei võida mitte ainult vaesemad ja keskmisel elujärjel olevad inimesed, vaid ka rikkamad. Asi on selles, et astmeline tulumaks loob tugeva keskklassi, mida Eestis täna veel ei ole. Mida laiem ja mida kindlam on ühes riigis on keskklass, seda vähem on ka vaesemaid inimesi. Jõukamatelt võetakse küll rohkem, kuid nad ka saavad rohkem, kuna astmelise tulumaksuga ühiskond muutub ka tervikuna rikkamaks. Jõukas rahvas tähendab ka jõukat riiki.
20 aastaga 20 rikkama Euroopa riigi sekka?
Astmelise tulumaksu põhjal on tugevateks ja arenenud ühiskondadeks saanud sellised Euroopa viie rikkama riigi sekka kuuluvad maad, nagu Norra, Šveits, Luksemburg, Holland ja Liechtenstein. Kuigi isegi näiteks Rootsi, Taani ja Soome veel ei kuulu nende viie jõukama Euroopa riigi sekka, siis kunagi võib-olla ikka. Kindlasti on nad aga Euroopa esikümnes. Hoolimata Ansipi valitsuse „meeleheitlikest jõupingutustest“ tundub mulle ja ka paljudele teistele Eestimaa inimestele, et Eesti siiski ei jõua 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka, kuna isegi jõukad Põhjamaad (välja arvatud nafta- ja maagaasirikas Norra) ei ole suutnud seda saavutada ka viimase 20 ja 30 aastagagi. Oleme aga püüdlik rahvas ja et päästa Reformierakonna populistlikku loosungit, käin ma välja märksa realistlikuma eesmärgi: jõuame 20 aastaga 20 jõukama Euroopa riigi sekka. Kas see poleks mitte kainem ja ka tegelikkust arvestav eesmärk, mille poole tasuks liikuda? Kuna me ei ole suutnud viimase 20 aastaga jõukaks riigiks saada, tuleks meil oma olukord ja võimalused ümber hinnata. Kuna stabiilsed ja rikkad riigid on läinud astmeline tulumaksu kindlalt teed, peaks ka Eesti hakkama astuma seda teed. See tagaks meile kaduma läinud ühiskondlikku õiglustunde ja tasakaalu.
Astmelise tulumaksu põhjal on tugevateks ja arenenud ühiskondadeks saanud sellised Euroopa viie rikkama riigi sekka kuuluvad maad, nagu Norra, Šveits, Luksemburg, Holland ja Liechtenstein. Kuigi isegi näiteks Rootsi, Taani ja Soome veel ei kuulu nende viie jõukama Euroopa riigi sekka, siis kunagi võib-olla ikka. Kindlasti on nad aga Euroopa esikümnes. Hoolimata Ansipi valitsuse „meeleheitlikest jõupingutustest“ tundub mulle ja ka paljudele teistele Eestimaa inimestele, et Eesti siiski ei jõua 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka, kuna isegi jõukad Põhjamaad (välja arvatud nafta- ja maagaasirikas Norra) ei ole suutnud seda saavutada ka viimase 20 ja 30 aastagagi. Oleme aga püüdlik rahvas ja et päästa Reformierakonna populistlikku loosungit, käin ma välja märksa realistlikuma eesmärgi: jõuame 20 aastaga 20 jõukama Euroopa riigi sekka. Kas see poleks mitte kainem ja ka tegelikkust arvestav eesmärk, mille poole tasuks liikuda? Kuna me ei ole suutnud viimase 20 aastaga jõukaks riigiks saada, tuleks meil oma olukord ja võimalused ümber hinnata. Kuna stabiilsed ja rikkad riigid on läinud astmeline tulumaksu kindlalt teed, peaks ka Eesti hakkama astuma seda teed. See tagaks meile kaduma läinud ühiskondlikku õiglustunde ja tasakaalu.
Astmeline tulumaks loob kõigile võrdsed võimalused
Selline üli-isekas suhtumine, mille kandjateks Eestis on just paremkreenis erakonnad, nagu IRL ja Reformierakond, kes ütlevad, et tugevam jääb ellu, hädasolija on oma hädades ise süüdi ja rikastelt ei rohi rohkem võtta, kuulub möödanikku ja ei lähe kokku euroopalikku ning tänapäevase demokraatlikku arusaamaga inimühiskonna toimimisest. Astmelise tulumaksu rakendamise heaks näiteks olevates Põhjamaades tunneb igaüks sotsiaalset vastutust, olenemata sellest, milline on tema varanduslik seis või rahakoti paksus. Skandinaavlane teab, et andes rohkem, saab ta ka rohkem nõuda. Mida on nõuda Eesti tõusikust rikkuril, kes pooldab olematuid makse ja sellest tulenevalt olematut riiki? Taanis on maailma suurim maksukoormus, ent rahvas on ülirahul. Taanis on tasuta haridus, arstiabi, suured riigipoolsed toetused mitte ainult üksikisikule, vaid ka ettevõtjale. Usun, et ka ettevõtjatele oleks see positiivne, kui nad teavad, et riik toetusele võib kindel olla, kui neil peaks veidi kehvemini minema, kuna kehtiv astmeline maksusüsteem tagab ja võimaldab seda. Toimus hiljutine küsitlus, kus õnnelikemaks rahvas maamuna peal said just taanlased. Eestil on, mille poole püüelda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar