Eesti maamees ei pea kinni maksma Rootsi maakoole

Eesti Ornitoloogia Ühing valis 2011. aasta linnuks Eesti rahvuslinnu – suitsupääsukese! Suitsupääsuke on linnuke, mida tunneb ära iga suurem ja väiksem eestimaalane. Lendav olevus, kes tõmbab endale tähelepanu oma värvilise sulestiku ja vilka tegevusega.

Kuhu on kadunud suitsupääsukesed?

Kahjuks on aga viimastel aastatel tema arvukus järjest langenud, sest loomapidamise vähenemine maal on vähendanud pääsukese põhitoidu – kärbeste kogust. Suitsupääsuke on justkui ohu kuulutaja! Nii nagu väheneb loomapidamine, nii liiguvad ka noored inimesed linna elama, tühjenevad külad ja alevikud... Seega, pääsukeste arvukuse langus on otseselt seotud sellega, et elu maal tõmbub kokku ja hääbub vaikselt. Sellele mõeldes tekib kange tahe niisugusele väljasuremise suunale käsi ette panna ja hoopis vastupidine käik sisse lülitada. Kas see oleks ka tegelikkuses võimalik?

Eesti vajab maaelu arengut toetavat tugevat poliitikat

Võtmesõnaks on siin tugev ja Eestile sobiv regionaalpoliitika väljatöötamine. Eesti regionaalpoliitika, mille osaks olev Eesti maaelu arengupoliitika eesmärk peab olema soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna hoidmine ja loomine maal, millega tagatakse kodumaiste väiketöötlusettevõtete taassünd, olemasolevate töökohtade säilitamine, uute loomine ja ekspordivõime suurendamine. Kõike seda nõudsid ka maainimesed V Maarahva Kongressil. Teisisõnu, tänast poliitikat tuleb muuta nii, et elu maal jääks püsima, inimesed ei koliks linnadesse ega läheks enam raha pärast välismaale tööle.

Arvan, et tänase Eesti valitsuse kõige suuremaks nõrkuseks on see, et regionaalpoliitika teostamisel tuginetakse enamjaolt vaid Euroopa Liidu abiprogrammidele. Jääb üha enam mulje, et valitsus ei taha või ei suuda näha maaelu probleeme ega luua Eestile sobivat regionaalpoliitikat. Ikka vaadatakse Euroopa ehk Brüsseli poole ja elatakse lootuses, et küll sealt öeldakse, kuidas peaks Eesti inimeste probleeme lahendama. Tegelikkuses peaksime aga meie ise, eesti maarahvas, tundma oma eluolu kõige paremini ja pakkuma probleemidele lahendusi, mille eesmärgiks oleks luua Eestile tõhus regionaalpoliitika, mis arvestaks kogu Eesti rahvaga võrdselt ja ühtlasi aitaks majanduslikult järele vähem arenenud piirkondi.

Eesti maarahvast on saanud sotsiaal-majanduslik katselabor

Teise suure hoobi Eestile on andnud Eesti riigi ja rahva peal kasutatud majandus- ja panganduspoliitika, mis kõige valusamalt on mõjutanud just maainimest. Sellele on viidanud ka Joseph Stiglitz, James Tobin ja teised USA väljapaistvad majandusteadlased, kes märgivad muuhulgas, et see ideoloogia, mida pärast Nõukogude Liitu Eestisse müügimeeste poolt sisse toodi, on midagi muud, mis Läänes on tavaks. Need majandusteadlased viitavad ka asjaolule, et neoliberaalne majandus (Eesti tänane majandus) ei oleks kindlasti pidanud olema see tee, mida mööda väike Eesti oleks pidanud kõndima. Pigem samastavad need majandusteadlased Eestis toimunut julma eksperimendiga, mille mõte oli anda Lääne pankadele, finantsinvestoritele ja nn vabaturu majandusteadlastele vabad käed, et kavandada suures osas Nõukogude blokist kogu majandus oma malli ja äranägemise järgi. Valitsus rahva käest luba selle kohta, et kas nad sooviksid katsejänesteks olla muidugi ei küsinud.

Maarahvast kooritakse valitsuse vaikival nõusolekul

Mis on selle tulemus? Inimesed on viidud karmidesse sõltuvussuhetesse pankadega. Kõik teenused on viidud samas ka tasuliseks. Kui Eesti inimese käest nõutakse uskumatuid teenustasusid, siis need samused pangad oma kodumaades enda inimesi aga hoiavad ja selliseid makse ei ole. Vastupidi, kui meil pannakase postkontoreid, bussiliine, pangakontoreid maal muudkui kinni, siis näiteks Rootsis needsamad Rootsi pangad, kus me oleme harjunud käima ja kelle klientideks olema, investeerivad Rootsi riigi regionaalpoliitikasse. Ehk teisisõnu – eesti rahvalt kooritud miljardite eest paigutavad Rootsi pangad läbi fondide Rootsi maapostkontorite ja maabussiliinide säilimisse ning ääremaade arengusse. Meie parempoolsed poliitikud annavad sellele vaikides nõusoleku, justkui selline röövimine Eesti rahva arvelt oleks igati õigustatud.

Siit ka küsimus, millised erakonnad müüsid meie maaelu ja Eesti majanduse sellisel ennast hävitaval moel maha? Vastust tuleb otsida parteidest, kes on olnud Eestis kõige pikemalt võimul ja kes õigustavad ning ülistavad vabaturumajandust. Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) koos esimehe Mart Laari Swedpanga nõukogu liikmena on näidanud rohelist tuld neoliberaalsele majandusele. Kas nad ka ise teadvustavad enestele, et läbi tänaste pankade tegevuse aitavad nad tegelikult eesti rahvast paljaks riisuda?

Nii ma usungi, et praegune valitsus, olles võõrkapitalist käsist-jalust seotud, ei soovigi maaelu parandada. Nad tulevad võib-olla enne valimisi mõne ideega välja, et rahvast lihtsalt lollitada, aga pärast valimisi langevad need mõtted kohe unustuste hõlma. Sest kui Ansipi valitsus tahaks olla vastutustundlik maa-elu suhtes, siis tegutsetaks maaelu püsimise eest vastava eelarve- ja maksupoliitikaga, vajalike programmide ja teadusuuringute rahastamisega, juba täna!

Käesolev artikkel ilmus 26. novembril ajalehes Kuulutaja