Valitsus tegi rohelistega lõpparve!

Alles see oli, kui rohelised olid suured valitsuse sõbrad! Nägime, kuidas taoti rohelise energia trummi. Meile tehti selgeks, et tulevik ongi roheline ning sellise tuleviku nimel peabki maksumaksja olema valmis rohkem maksma. Äkitselt hakkasid valitsuses puhuma vastupidised tuuled. Nimelt, mõni nädalal tagasi leppis Toompea võimuliit kokku, et kärbib nn rohelise elektri tootmise toetusi. Roheline elekter tähendab aga tuulikuid. Tuulikud omakorda Marek Stranbergi ja Eestimaa Roheliste Erakonda.

 

Rahandusministri sõnul on rohelise elektri toetamise näol tegu valdkonna ülekuldamisega tarbija ja konkurentsivõime arvelt ning subsiidiume tuleks poole võrra kärpida. Ligi arvates oli nende määramine Riigikogu poolt häbiväärne.

 

IRLi liige Tõnis Palts käis välja mõtte sellest, et tuuleenergias ei ole midagi positiivset ning kutsus Eesti saarte elanikke üles ühiselt selle vastu võitlema. Palts alustas nn tuulikusõda, püüdes tõmmata kummalise paralleeli kunagise fosforiidisõjaga.

 

Rohelise energia kärpekavaga alustas Vabariigi Valitsus roheliste „toiduahela” läbilõikamist. Eesti Ekspressi andmetel on rohelisi rahastanud tuuleparkidega seotud ettevõtted. Strandbergil ei ole küll otsest seost tuuleparkidega tegelevate ettevõtetega, ent arvatavasti on ta raha saanud just läbi neile osutatud „konsultatsiooniteenuste“. Väiksemaid summasid on andnud näiteks kaks tuuleparkide ehitamisega tegelevat ettevõtet: OÜ Nelja Energia 40 000 ja AS Windest Green Energy (tänane AS Aseriaru Tuulepark) 15 000 krooni. Viimase nõukogu liige on samuti üks kunagisi Hansapanga asutajaid, „kampsun” Jüri Mõis.

 

Huvitav, millega rohelised IRLi ja Reformierakonna viha ära teenisid? Samas, võib-olla oli roheliste saatus juba ette teada ja osa „suuremast plaanist“?

 

IRLis on teatavasti kaks leeri. Esimesed on vanad isamaaliitlased ehk „kampsunid“, nagu Laar, Lukas ja Tsahkna. Teise leeri moodustavad endised respublikaanid ehk kunagised „äraostmatud“: Vaher, Reinsalu ja Parts, keda tuntakse ka „poistebändina“. Roheliste erakonda oli tarvis vanal „kampsunil“ Mart Laaril, kes vajas hooba „poistebändi“ ohjeldamiseks. „Kampsunid“ on mõtisklevad idealistid ja justkui isamaalised, respublikaanid aga agressiivsed pragmaatikud, kellel ideelise isamaalisusega on samavõrd palju ühist kui Reformierakonnal sotsiaalse maailmavaatega. „Äraostmatud“ on oma positsioone IRLis niivõrd tugevasti kindlustanud, et tegelikult võime juba rääkida nn Res Publica renessansist IRLi sees. Varsti on Isamaaliidust jäänud vaid ilus mälestus. Nüüd, kus on Riigikogus enamus saavutatud, ei ole rohelisi enam tarvis ja pole neid tarvis ka respublikaanidele, sest „kampsunite“ liit rohelistega tugevdaks vaid vanade isamaaliitlaste, mitte respublikaanide positsioone. Seega, tuulikuparteile oli tarvis lõpp teha ja siin tulevad „äraostmatutele” appi äärmusprgmaatikud Reformierakonnast.

 

Tahaks öelda, et IRL lõi ja IRL tappis Eestimaa Roheliste Erakonna, ent ei saa. Öelda aga võib, et Isamaaliit lõi ja Res Publica koos Reformierakonnaga tegid rohelistele nüüd lõpu. Samas, poliitikamaastikul spekuleeritakse, et ka Res Publica ise oli omal ajal Isamaaliidu sünnitis, et siis üheskoos rohkem parempoolseid valijahääli püüda.

 

Tuulikuerakonna kasutusaeg sai lihtsalt läbi

IRL ja Reformierakond vajasid rohelisi niikaua, kuniks nende ridadesse hüppas üle Tarmo Mänd, kes andis paremkreenis Toompea koalitsioonile vajaliku ülekaalu ehk 51 häält Riigikogus. Enne seda, mäletame ju kõik, kuidas rohelised toetasid 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel vähemusvalitsust, kes andis selle eest teiste asjade seas ka kaks magusat nõukogu kohta. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukokku läks roheliste riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK) asus roheliste saadik Toomas Trapido. Järgmisena oleks loogiline näha, kuidas Lahtvee ja Trapido nimetatud nõukogu kohtadelt tagasi kutsutakse. Võimalik, et nüüd, kus ma selle välja ütlesin, neid justnimelt ei puudutata.

 

Roheliste erakonna surm on lähedal. Agoonia kestab. Nagu ütleb ka Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, siis tuulikuerakonnal ei ole pärast tuleva aasta märtsikuiseid Riigikogu valimisi enam asja Toompeale.

Mul ei ole kahju roheliste erakonna hääbumise pärast, kuna nad petsid tegelikult rohelise maailma ideaale. Nad ei olnud need, kes nad oleksid pidanud olema. Roheliste erakonnad on üle maailma olnud eelkõige sotsiaalse ja ühiskondliku suunitlusega. Teiste sõnadega, vasakpoolse maailmavaatega. Ainus pluss, mida vana Strandberg minu käest saab on ausus ja julgus lõpus tulla kapist välja ja tunnistada, et jah, me oleme parempoolsed, mistõttu Tõnu Trubetsky roheliste juurest Keskerakonda ära läkski.

Artikkel ilmus 16.septembril Virumaa Teatajas http://www.virumaateataja.ee/?id=313493