Tean, et paljud noorema põlvkonna inimesed ei mõtlegi veel pensionile. Enamuse jaoks on hetkel peamiseks mureks hoopis see, kuidas leida endale töö. Kahjuks tegelevad tänased valitsuserakonnad (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) uute töökohtade loomise asemel pensioniea tõstmisega. Jääb järjest enam mulje, et soovitaksegi üha sagedamini tegeleda nn pseudoprobleemidega, et mitte ei peaks tegelikele mureküsimustele silma vaatama.
Pensionipõlvest on saanud helesinine unistus...
Olen 23-aastane töölkäiv noor inimene. Jah, mina olen üks neist, kes maksavad kinni tänaste eakate pensionid. 42 aasta pärast oleks ka minul justkui aeg pensionile jääda. See aga tekitab minus küsimuse: kes maksab kinni minu pensioni? Praeguse Stenbocki maja valitsuse kurssi ja käekäiku vaadates, suureneb ebakindlus ja hirm homse päeva ees. Alles see oli, kui riik taganes kohustusest teha makseid II pensionisambasse. Ometi olid just IRLi ja Reformierakonna poliitikud need, kes aastatel 2003-2004 rääkisid, et teine pensionisammas tagab tänastele noortele ja keskealistele elamisväärse ja mitte-millestki puudusttundva pensionipõlve, mis võimaldaks meil lausa Rootsi pensionäride kombel mööda maailma reisida. Tundub aga, et see roosa unenägu on nüüdseks kättesaamatute unistuste hõlma vajunud.
Praegu meil riiklikult toetatud teist pensionisammast enam ei ole ja järele on jäänud vaid esimene pension ehk nn riigipension. Kauaks enam sedagi! Eesti rahvaarv ei kasva ja hullem veel, rahvastik vananeb ja tagatipuks hoopistükkis väheneb. Töölkäivate inimeste osakaal elanikkonnast aina langeb ja kui mina sooviksin pensionile minna, siis ei ole enam piisavalt maksujõulist elanikkonda minule pensioni maksmiseks.
Ansipi arvates on töötud oma töötuses ise süüdi
Ansipi poliitikat järgides, on ainuke võimalus hakata ise pensionieaks madratsi alla raha koguma. Kuigi jah, seda saavad täna teha ainult töötavad inimesed! Meie peaministri jaoks töötuid justkui pole olemaski, sest temal on töö ja pole ju probleemi, kui palk on 80 000 krooni kuus, või kuidas? Ka kodulaenu sai ta kenasti kahe aastaga tasutud. Töötud on Ansipi arvates oma töötuses ise süüdi, sest miks muidu võetakse antud probleemi nii leigelt ja tegeletakse selliste pseudoprobleemidega, nagu pensioniea tõstmine tänasel päeval tahes-tahtmata on. Tallinna linn on ainus Eesti Vabariigis, kes midagi töötute heaks ära teeb, kuid see millegipärast peaministrile ei meeldi.
Tänaste 20- ja 30-aastate tööpõli pikeneb tunduvalt. Aga kas me jõuame ka väljateenitud pensionipõlveni? Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. Lisaks sellele lähevad suur osa inimestest eelpensionile: pooled meestest ja üks kolmandik naistest. Mis tähendab seda, et tegelikkuses ei jõua juba tänased inimesedki ära oodata pensioniiga, kas siis kehva tervise või tööpuuduse tõttu. Nüüd nihutatakse „helge“ pensioniiga veelgi kaugemale. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul aga on oht, et Eestis tervisesüsteem kukub kokku just sel ajal, mil pensioniiga tõuseb, sest see tähendab elanikkonna tervise halvenemist veelgi.
Vähem pensionäre, rohkem raha riigieelarves
Leian, et antud hetkel, kus meie elanikkond jääb üha vanemaks ja haigemaks, võime küll tõsta pensioniea 65. eluaastani, kuid küsimus on selles, kas inimesed selle eani välja üldse venitavadki. Võib-olla naised küll, aga meestes ma kahtlen. Mehed võivad elada pensionieani ja „nautida“ oma eluõhtut aasta või kaks, kuid siis on ka kõik. Ansipi valitsus muidugi ainult võidab sellest, sest neil jääb rohkem maksuraha riigieelarvesse alles. Oli see ju toosama reformierakondlasest rahandusminister Ligi, kes hiljuti mainis, et õigel ajal tulebki ära surra. See on hirmus, kuidas tänane valitsus näeb numbreid, aga mitte inimesi. Kui pole enam inimesi, siis pole ka numbreid.
Pensioniea tõstmist on võimalik edukalt vältida, sest on olemas ka teisi valikuid. Prantsusmaal on pensioniiga madalam kui Eestis. Seal saavad eakad pensionile minna juba 60. aastaselt. Prantsusmaa valitsus kavandas pensioniea tõstmist 60-lt 62-le. See ei läinud aga läbi, sest prantsuse rahvas ja ametiühingud on kindlalt selle vastu. Pensioniiga jäi 60. aastale püsima. Kas eestlased on tõesti tervemad kui prantslased, et võime endale sellist luksust lubada? Ometi, Euroopa Liidu statistika kohaselt oleme tervise näitajate ja keskmise eluea poolest hoopis viimasel kohal!
Millegipärast laseb eesti rahvas endaga teha seda, mida vabariigi valitsus eesotsas peaminister Ansipiga iganes soovib – tõsta mitmesuguseid makse, erinevaid aktsiise, nüüd ka pensioniiga; sulgeda koole, lasteaedu, apteeke, postkontoreid, metskondi, päästekomandosid, raamatukogusid jne.
Pensioniea tõstmine ei ole lahendus!
Usun, et üks arvestatav alternatiiv pensioniea tõstmisele oleks uute töökohtade loomine. Tänased ning homsed töötud tuleb rakendada tööle. Lisaks tuleb välja arendada selline tööhõivepoliitika, mis motiveeriks inimesi jääma Eestisse, mitte välismaale tööle minema. Tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna tervise parandamisele ning seeläbi tõuseb ka keskmine eluiga. Muide, päris paljud pensionärid, kellel tervis lubab, jätkavad tööl käimist, mis tähendab seda, et nad maksavad nii enda ka kui teiste pensionid kinni. Selle eelduseks on aga hea tervisega elanikkond. Seega, pensioniea tõstmine ei ole lahendus!
Tänast pensioniiga ei peaks üldse tõstma, kui Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna poliitikud ei läheks kergema vastupanu teed. Selle asemel nad peaksid tegelema tõelise probleemiga – töötusega ja investeerima elanikkonna tervisesse (alates hambaravist lõpetades operatsioonidega). Kui see mure ära lahendada, siis polekski enam põhjust pensioniiga tõsta.
Pensionipõlvest on saanud helesinine unistus...
Olen 23-aastane töölkäiv noor inimene. Jah, mina olen üks neist, kes maksavad kinni tänaste eakate pensionid. 42 aasta pärast oleks ka minul justkui aeg pensionile jääda. See aga tekitab minus küsimuse: kes maksab kinni minu pensioni? Praeguse Stenbocki maja valitsuse kurssi ja käekäiku vaadates, suureneb ebakindlus ja hirm homse päeva ees. Alles see oli, kui riik taganes kohustusest teha makseid II pensionisambasse. Ometi olid just IRLi ja Reformierakonna poliitikud need, kes aastatel 2003-2004 rääkisid, et teine pensionisammas tagab tänastele noortele ja keskealistele elamisväärse ja mitte-millestki puudusttundva pensionipõlve, mis võimaldaks meil lausa Rootsi pensionäride kombel mööda maailma reisida. Tundub aga, et see roosa unenägu on nüüdseks kättesaamatute unistuste hõlma vajunud.
Praegu meil riiklikult toetatud teist pensionisammast enam ei ole ja järele on jäänud vaid esimene pension ehk nn riigipension. Kauaks enam sedagi! Eesti rahvaarv ei kasva ja hullem veel, rahvastik vananeb ja tagatipuks hoopistükkis väheneb. Töölkäivate inimeste osakaal elanikkonnast aina langeb ja kui mina sooviksin pensionile minna, siis ei ole enam piisavalt maksujõulist elanikkonda minule pensioni maksmiseks.
Ansipi arvates on töötud oma töötuses ise süüdi
Ansipi poliitikat järgides, on ainuke võimalus hakata ise pensionieaks madratsi alla raha koguma. Kuigi jah, seda saavad täna teha ainult töötavad inimesed! Meie peaministri jaoks töötuid justkui pole olemaski, sest temal on töö ja pole ju probleemi, kui palk on 80 000 krooni kuus, või kuidas? Ka kodulaenu sai ta kenasti kahe aastaga tasutud. Töötud on Ansipi arvates oma töötuses ise süüdi, sest miks muidu võetakse antud probleemi nii leigelt ja tegeletakse selliste pseudoprobleemidega, nagu pensioniea tõstmine tänasel päeval tahes-tahtmata on. Tallinna linn on ainus Eesti Vabariigis, kes midagi töötute heaks ära teeb, kuid see millegipärast peaministrile ei meeldi.
Tänaste 20- ja 30-aastate tööpõli pikeneb tunduvalt. Aga kas me jõuame ka väljateenitud pensionipõlveni? Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. Lisaks sellele lähevad suur osa inimestest eelpensionile: pooled meestest ja üks kolmandik naistest. Mis tähendab seda, et tegelikkuses ei jõua juba tänased inimesedki ära oodata pensioniiga, kas siis kehva tervise või tööpuuduse tõttu. Nüüd nihutatakse „helge“ pensioniiga veelgi kaugemale. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul aga on oht, et Eestis tervisesüsteem kukub kokku just sel ajal, mil pensioniiga tõuseb, sest see tähendab elanikkonna tervise halvenemist veelgi.
Vähem pensionäre, rohkem raha riigieelarves
Leian, et antud hetkel, kus meie elanikkond jääb üha vanemaks ja haigemaks, võime küll tõsta pensioniea 65. eluaastani, kuid küsimus on selles, kas inimesed selle eani välja üldse venitavadki. Võib-olla naised küll, aga meestes ma kahtlen. Mehed võivad elada pensionieani ja „nautida“ oma eluõhtut aasta või kaks, kuid siis on ka kõik. Ansipi valitsus muidugi ainult võidab sellest, sest neil jääb rohkem maksuraha riigieelarvesse alles. Oli see ju toosama reformierakondlasest rahandusminister Ligi, kes hiljuti mainis, et õigel ajal tulebki ära surra. See on hirmus, kuidas tänane valitsus näeb numbreid, aga mitte inimesi. Kui pole enam inimesi, siis pole ka numbreid.
Pensioniea tõstmist on võimalik edukalt vältida, sest on olemas ka teisi valikuid. Prantsusmaal on pensioniiga madalam kui Eestis. Seal saavad eakad pensionile minna juba 60. aastaselt. Prantsusmaa valitsus kavandas pensioniea tõstmist 60-lt 62-le. See ei läinud aga läbi, sest prantsuse rahvas ja ametiühingud on kindlalt selle vastu. Pensioniiga jäi 60. aastale püsima. Kas eestlased on tõesti tervemad kui prantslased, et võime endale sellist luksust lubada? Ometi, Euroopa Liidu statistika kohaselt oleme tervise näitajate ja keskmise eluea poolest hoopis viimasel kohal!
Millegipärast laseb eesti rahvas endaga teha seda, mida vabariigi valitsus eesotsas peaminister Ansipiga iganes soovib – tõsta mitmesuguseid makse, erinevaid aktsiise, nüüd ka pensioniiga; sulgeda koole, lasteaedu, apteeke, postkontoreid, metskondi, päästekomandosid, raamatukogusid jne.
Pensioniea tõstmine ei ole lahendus!
Usun, et üks arvestatav alternatiiv pensioniea tõstmisele oleks uute töökohtade loomine. Tänased ning homsed töötud tuleb rakendada tööle. Lisaks tuleb välja arendada selline tööhõivepoliitika, mis motiveeriks inimesi jääma Eestisse, mitte välismaale tööle minema. Tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna tervise parandamisele ning seeläbi tõuseb ka keskmine eluiga. Muide, päris paljud pensionärid, kellel tervis lubab, jätkavad tööl käimist, mis tähendab seda, et nad maksavad nii enda ka kui teiste pensionid kinni. Selle eelduseks on aga hea tervisega elanikkond. Seega, pensioniea tõstmine ei ole lahendus!
Tänast pensioniiga ei peaks üldse tõstma, kui Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna poliitikud ei läheks kergema vastupanu teed. Selle asemel nad peaksid tegelema tõelise probleemiga – töötusega ja investeerima elanikkonna tervisesse (alates hambaravist lõpetades operatsioonidega). Kui see mure ära lahendada, siis polekski enam põhjust pensioniiga tõsta.
2 kommentaari:
_ See aga tekitab minus küsimuse: kes maksab kinni minu pensioni? _
Vastus sellele oleks: sina ise. Õigemini läbi II pensionisamba. See oligi kunagi Mõõdukast sotsiaalministri Eiki Nestori algatatud pensionireformi läbiv idee, et töötavad inimesed ei maksaks mitte ainult praegustele saajatele (lapsed ja pensionärid) vaid selle kõrval koguksid ka endale pensionikassa väljamaksed.
Kirjutasin 18. detsembril 2002 Kesknädalas: „Aasta äri oli pensionireform. Otsus panna töötegijad lisaks praeguste pensionäride ülalpidamisele ka iseendale tulevikuks raha koguma on suurepärane. Saavutada see ilma väitluse ja liigsete küsimusteta, on lausa geniaalne. Ja mis kõige parem kogu süsteemis – vahendajatele on kõik garanteeritud ning riskid korvab riik ehk seesama maksumaksja.”
Minul ei ole sambaid ja ma ei looda ka rahvapensioni peale. Olen rahul kui elan üleüldse pensionile saamise eani välja, sest ilmselt kestab see 65. ka vaid järgmise kümnendini ja siis leitakse uuesti, et keskmine vanus on tõusnud ja "hei", las lähevad pensionile alles 67. aastaselt. Mihkel Oviir ütles juba midagi taolist välja.
Kuidas teile uus kesikute kampaania meeldib? Päris võimas, onju:D
keenjus.wordpress.com
Postita kommentaar