neljapäev, 1. aprill 2010

Väike-Maarjas on oma vallademagoog!

Väike-Maarja vallavolikogu istungid on tihtilugu rikastatud huumoriga, kuid paraku ka rohke demagoogiaga. Sellest tulenevalt otsustasin, et alates tänasest hakkan oma ajaveebi lugejatega jagama parimaid hetki ja kohati uskumatuid lugusid otse meie volikogust!

Nimesid ma nimetama ei hakka, kuid usun, et iga teadlik lugeja saab niigi aru, millisest volikogu liikmest või mõnest teisest inimesest parajasti on jutt.

Teatavasti on igas vallas olemas oma vallavanem, vallasekretär ja teisi auväärt ametimehi ja –naisi. Nemad on head inimesed, kes teevad oma tõsist tööd. Kuid meil on ka väärituid tegelasi. Soolapuhujaid. Niisiis on Väike-Maarjas olemas ka oma vallademagoog, kelle suu pidevalt suitseb, kelle sõna ei maksa uskuda, kes vahetpidamata vassib ja kelle meelistööks on inimestele kärbseid pähe ajada. Hea lugeja, luba mul teda Sulle täna tutvustada.

Seal ta siis seisab – Väike-Maarja esidemagoog, vallademagoog! Tegemist on ühe keskealise mehega, kelle jutt on suurem kui ta ise ja tema otsekui peast välja kargavad silmad võivad päevavalgel lapsed ära hirmutada.

Millegipärast väljub ta väga tihti volikogu istungitelt, et minna telefoniga lobisema. Ka täna lahkus ta volikogu pooleliolevalt istungilt kogunisti kaks või kolm korda, et mobiiliga jutustama minna. Loodame, et see oli ikka valija, kes tundis õigustatult muret, kas ta ikka seisab volikogus tema huvide eest, mitte keegi tähtis tegelane parteikontorist, jagamas näpunäiteid, kuidas kohapeal toimida tuleks.

Ta on mees, kelle maailmas on vaid kaks värvi – must ja valge. Kõik asjad siin ilmas peavad alluma tema algelisele mustvalgele maailmakaemusele. Ta usub seda, mis talle parajasti on kasulik uskuda. Või ta usub vaid sellesse, mis vastab tema mustvalge maailma tingimustele või siis usub ta veel millessegi või kellessegi? Kindel on aga see, et Väike-Maarja vallavolikogus otsustakse asju siinses ehk tegelikus maailmas ja kui see ei ole meie vallademagoogile vastuvõetav või usutav, siis on ta paraku lihtsalt vales maailmas.

Kõigele lisaks on meie vallademagoog sügavalt kibestunud inimene, kes näeb inimestes ainult halba. Teda kuulates imestan tihti, et kui ta teiste nii-öelda vigu üles loetleb, siis kas tal ka meenub mõnikord omaenda tegematajätmised ajal, kui tema Väike-Maarja või Avanduse valda juhtis? Kardan, et nendele küsimustele ei saa me volikogus kunagi vastuseid.

Aga nüüd päevakillu juurde! Väike-Maarja vallademagoog süüdistas volikogus avalikult ja otseselt vallavanemat ja volikogu esimehest konkreetselt selles, et nende tõttu on suletud Simuna päästekomando ja nüüd suletakse ka Aavere hooldekodu.

Tundub, et meie demagoogimeister on unustanud, kuidas asi tegelikult toimus. Aeg on värskendada tema mälu.

Nimelt, reformierakondlasest sotsiaalminister Pevkuri otsusega pannakse kinni Väike-Maarja valla Vao külas asuv Aavere hooldekodu ning viiakse see üle Tapale. Nentisin juba suvel, et minu meelest on tegemist täiesti läbi mõtlemata otsusega. Seda esiteks sellepärast, et tegemist on järjekordse sammuga maakogukonna hävitamise suunas. Täna on 1/3 töötajatest pärit Vao külast ning on vähe tõenäoline, et riik võimaldab neile regulaarse transpordi Tapal tööl käimiseks. Teiseks, tekib hooldekodu sulgemisega külla väga palju tühjasid kortereid ja muid elamuid, mis kuuluvad riigile. Küla ilma inimeste ja tühjade elamispindadega on üks jubedamaid asju maaelu juures.

Kahjuks Väike-Maarja reformierakondlased kas ei näinud piisavalt vaeva, seega ei suutnud, ei tahtnud või ei julgenud oma ministrit korrale kutsuda.

Vallademagoogi parteikaaslane, kelleks on siseminister Pomerants, sulges 2010. aasta alguses Simuna päästekomando. Huvitav, miks demagootseja ei kutsunud Markot korrale? Kas samal põhjusel, miks oravad ei suutnud või ei tahtnud oma ministrit peatada? Kas Väike-Maarja IRL ja Reformierakond on erakonna huvid kohalike inimeste huvidest kõrgemale seadnud? Nagu on näha oravate ja IRL-laste tegevusetusest ja demagoogiast, siis viimasele küsimusele on vastus selgelt jaatav.

Need sulgmised (Aavere ja Simuna) olid järjekordseks hoobiks meie kogukonnale, Väike-Maarja vallarahvale! Jah, täna on ettevõtlikud Simuna päästjad suutnud asutada vabatahtlikku päästekomando, kuid see on eelkõige tänase Simuna osavalla vanema ja Väike-Maarja vallavanema tubli koostöö tulemus ja teene.

Mulle jääb järjest enam mulje, et selle asemel, et varrukad üles keerata ja käed külge lüüa, on kohapealsed IRL-lased ja reformikad valinud ebameeldiva kibestumise ja pideva vingumise tee. Aga mehed ja naised - teod viivad meid edasi, mitte lõpmatu hala! Öeldakse ju, et kus näed viga laita, seal tule ja aita!

1 kommentaar:

Priit Kutser ütles ...

IRL-lased ja reformierakondlased on Eesti rahva ja riigi parasiidid!
Vallademagoogi ei päästa enam miski, ta on IRLi poolt ajupestud. IRL ja Reformierakond on Eesti kõige demagoogilisemad ja populistlikumad parteid!