pühapäev, 17. jaanuar 2010

Häbi, Lääne-Viru maavanem!

Piinlikkustundega lugesin Lääne-Virumaa maavanema Einar Vallbaumi kirjutist, mis ilmus 24. novembril Virumaa Teatajas ja kutsus üles meid euro nimel pingutama, et meil kõigil oleks krooni asemel rahakotis euro.Euro on praeguse parempoolse valitsuse abinõu Eesti majanduskriisist väljatoomiseks. Ka meie maavanem näeb eurot päästerõngana. Selle retoorika raames on kokku pandud ka 2010. aasta eelarve. Mõte euro kasutusele võtmisest ei ole iseenesest ju paha.

Kannatavad vaesemad

Maavanem kutsub meid kõiki üles pingutama euro nimel, jättes vastamata küsimusele, kelle arvelt seda tegelikult tehakse. Ka valitsusjuht Ansip ei anna oma intervjuudes vastust ja läheb kiiresti mööda küsimusest, kui palju peab Eesti rahvas oma taskuid uute rahatähtede nimel kergendama. Euro nimel on tõstetud sel aastal gaasi- ja elektriaktsiisi. Autokütuse aktsiisi lausa kolm korda. Kui veel 2008. aasta sügisel maksime autokütuse hinnast keskmiselt 46,5% riigile, siis alates 1. jaanuarist 2010 tõusis see ligi 60%-le. Ehk teisisõnu: kui pere kulutused kütusele ulatuvad kuus 2000 kroonini, siis sellest haarab Ansipi valitsus endale üle poole ehk siis tervelt 1182 krooni ning tegelikult saab pere sõita napilt ainult 818 krooni eest. Kütusehinna lubamatult järsk tõus on toonud ja toob kaasa veel omakorda ka kõigi teiste kaupade ja teenuste hinnatõusu. Lisaks sellele on paljudel peredel nii elektri- kui ka küttearved kordades suurenenud. Tuletan meelde, et ka arstirohtude hind tõusis käibemaksu kerkimise tõttu. Ka koolilaste nn ranitsatoetus kaotati selletõttu.
Pingutatakse Eesti elanikkonna nõrgemate liikmete arvelt ehk siis laste, perede, pensionäride ja tudengite arvelt.
Miks ei ole valitsus ühtegi kärbet teinud rikkamate inimeste arvelt? Alates uuest aastast tõstetakse reformierakonna ja IRLi valijate vanemapalka enam kui 35 000 kroonile. On selline olukord siis õiglane, kus ühed imevad kodus näppu ja teised suplevad rahas?

Vahend, mitte eesmärk

Maavanema arvamuse kohaselt loob euro kasutuselevõtt meile uusi töökohti. Usun, et ettevõtjana Einar Vallbaum tunnistab endale tegelikult ka ise, et see on naiivne seisukoht. Endine arengufondi juht ja pangandusekspert Indrek Neivelt on mitmel pool välja käinud mõtte, et pelgalt euro välisinvesteeringuid siia ei meelita.Pigem tuleks toetada kohalikke ettevõtjaid, sest nemad toovad meid kriisist välja, mitte välisinvestorid. Euro kasutuselevõtt ei ole kohalike firmade jaoks aga kriisi lahendus ega loo ka võimalusi uute töökohtade loomiseks. Vastupidi, iga päev näeme, kuidas koondatakse inimesi, ja kuuleme, kuidas ettevõtted lähevad pankrotti. Töötute armee on varsti 150 000-liikmeline ning lõppu ei ole sellele veel kaugeltki näha. Seega ei ole euro mingisugune imevits, mis looks meile uusi töökohti. Majandusteadlased ja eksperdid nendivad, et kriisist aitavad meid välja tuua maksumuudatused, mis vähendavad ühiskonnas varanduslikku kihistumist ja ebavõrdsust.
Eesti riigi maksusüsteem peaks toetama töötavat inimest ja olema tema suhtes õiglasem, aga soosima ka uusi investoreid, kes loovadki just uusi töökohti. Viimane aeg on rakendada riigis tulumaksupoliitikat, mis toetaks ka keskmise eestlase majapidamist. Selleks on astmeline tulumaks, mis on kehtestatud enamikus Euroopa Liidu riikides. See tähendaks, et inimesed, kelle sissetulek on kuus suurem kui 40 000 või 50 000 krooni, maksaks riigile rohkem makse kui teised.
Kokkuvõttes maksaksid rikkad inimesed rohkem - olgem ausad, neil ka on, mida maksta - ning vaesemad vähem. Samuti tuleks luua soodustusi alustavatele ettevõtjatele. Vallbaum kutsub omavalitsusi üles mitte kulutama riigi raha. Loodan, et maavanem on ikka kursis, et selle aasta alguses võttis Ansipi valitsus esimese negatiivse lisaeelarvega omavalitsustelt ära 378 miljonit krooni.
Näiteks Väike-Maarja vald kaotas selle kärpega 10 miljonit. Selline vähenemine halvendab kõvasti omavalitsuse elu, sest see on inimestele kõige lähemal asuv institutsioon. Kui inimesel on mure, saab ta lahenduse ikka omavalitsusest, mitte ministeeriumist ega maavalitsusest. Kui Euroopas antakse majanduskriisis raha omavalitsustele juurde, siis meil võeti hoopis ära. Omavalitsustel ei ole võimalik kokku hoida sealt, kust on nagunii juba raha ära võetud ning järele jäetud ainult riismed. Paljud omavalitsused Eestis on niigi rahapuudusest käpuli maas ning selline üleskutse mõjub pigem mõnitamisena.
Aga sellelaadse ettepaneku võiks suunata ministeeriumidele ja maavalitsustele - nende majanduskulude ülevaatamiseks.
Artikkel ilmus 12.01.2010 Virumaa Teatajas http://www.virumaateataja.ee/?id=210459 , mis oli vastuseks kirjutatud 24.11.2009 ilmunud Einar Vallbaumi loole http://www.virumaateataja.ee/?id=191855

Kommentaare ei ole: