Lääne-Virumaal vali Siret Kotka! Vali nr 761!

Tasuta ühistransport viskaks maaelule päästerõnga!

Kaks aastat tagasi tegi Tallinn järjekordse uuendusliku, teedrajava ja ettenägeliku otsuse, et pealinna ühistransport peab edaspidi olema tasuta. See murranguline otsus jahmatas paljusid. Olin tol ajal pealinna transpordivaldkonda kureeriva abilinnapea Taavi Aasa nõunik. Nägin isiklikult ja lähedalt pealt, kuidas see suurepärane idee sündis ning seejärel edukalt ellu viidi.

Tasuta maakonna-sisesed bussiliinid on vaid riigi poliitilise tahte küsimus

Täna ei kujuta tallinlased oma linna tasuta ühistranspordita ettegi. Nad võtavad seda iseenesest mõistetavana. Kunagised õelad kritiseerijad on vait.  Teame ju, et Tallinna Linnavolikogu opositsionääridel on kombeks Keskerakonna ettevõtmisi valimatult maha teha.  Aga seda  ideed ei julge nad enam rünnata. Nad on ära tabanud, et tulistades tasuta ühistransporti, tulistavad nad iseennast. Teisisõnu, öelda Tallinna linnas, et me kaotame tasuta ühistranspordi ära oleks sama, mis sooritada poliitiline enesetapp.

Tallinnal ei olnud tegelikult keeruline oma elanikele bussi-, trammi- ja trolliliine priiks teha. Asi on lihtsalt selles, et Tallinn, nagu ka riik, panustab oma ühistranspordile täna tunduvalt rohkem kui on saadav piletitulu. Vabariigi Valitsus saaks imelihtsalt järgida pealinna eeskuju ja teha riigitasandil sedasama, mida Tallinn tegi ära oma territooriumil. Oleme välja arvutanud, et kuna riik doteerib juba täna lausa 70% ulatuses maakondlikku ühistransporti, siis selle ülejäänud 30% leidmine oleks juba nii-öelda koera saba ületamine. Niisiis, tasuta maakonna-sisesed bussiliinid ootavad vaid poliitilist otsust.

Sotsid pöörasid oravate õhutusel tasuta ühistranspordile selja

Keskerakond pakkus välja riigieelarvest ka koha, kust seda teha.  See raha oli riigil olemas, kuid Reformierakonna ja sotside valitsus ei pidanud tasuta ühistransporti oluliseks ning hääletasid selle ettepaneku julmalt maha.

Kurb, et sotsiaaldemokraadid, kes sõnades justkui rahvast hooliks, on riigivalitsusse pääsedes araks löönud ega julge tasuta ühistransporti Reformierakonna ees kaitsta. Huvitav, kas sotsid on astunud IRLi ja Reformierakonnaga ühte paati?

Maakonna-sisesed bussiliinid on eelkõige vajalikud kolmel põhjusel:

Esiteks lahkuvad paljud inimesed maalt (ka Lääne-Virumaalt) sellepärast, et tööle sõitev transport on liiga kallis. Kuulen nii Tapa kui Väike-Maarja rahvalt, et Rakveres oleks töökoht täiesti olemas, kuid transpordikulu röövib enamuse palgast, mistõttu jääbki asi katki.  Kõik ettevõtjad ei suuda pakkuda oma töötajatele tasuta bussivedu.

Teiseks, on palju inimesi, näiteks pensionärid, töötud  või õppurid, kelle liikumisvabadus on piiratud ainuüksi seetõttu, et neil puudub raha bussipileti ostmiseks. Mina ei pea normaalseks seda, kui pensionär peab kuu lõpus naabrilt laenu küsima, et maakonnakeskusesse arstile sõita. Või mõni töötu ei suuda  uut eriala omandada  pelgalt sellepärast, et haridusasutusse sõitmine käib talle rahaliselt üle jõu.

Ja kolmandaks looduskeskkond. Nii nagu me hoiame ja armastame enda ümber elavaid inimesi, peame ka loodusesse ja keskkonda suhtuma. Mida vähem me saastatud õhku sisse hingame, seda tervemad me oleme. Bussiga liikudes säästame nii ennast kui looduskeskkonda!

Tasuta haridus on tasuta, aga tasuta ühistransport mitte?

Keskerakonna poliitiliste konkurentide põhiline seisukoht oli kunagi see, et midagi ei ole tegelikult tasuta ja selle maksavad kinni maksumaksjad. Heureka! Milline avastus! Justkui oleks Eesti Vabariigis tasuta üksnes Tallinna linna ühistransport!

Tuletan siinkohal võhikutele meelde riigi olemuse mõtet. Riik kogub makse ja jagab maksuraha laiali. Seeläbi tagab ta erinevad teenused, mis oleksid võimalikult võrdselt ja võimalikult soodsalt või lausa tasuta kättesaadavad  ja kõikidele, kes neid vajavad. Näiteks haridus. Maksumaksjad maksavad ju kinni selle, et algkoolist kuni ülikooli lõpuni saaksid õppurid õppida selle eest maksmata, see tähendab tasuta. Loomulik ju! Kas peaksime nüüd minema valitsuse kallale ilkuma, et midagi pole ju tasuta? Tasuta hariduse maksab keegi ju kinni! Aga just sellist rumalat, küünilist ja süüdimatut teksti tasuta ühistranspordi vastased suust välja ajasidki. Mõned neist teevad seda tänaseni.

Tasuta maakonna-sisesed bussiliinid hoiaksid elu maal

Aga nii nagu ma pean õigeks, et hariduse omandamine ja mitmesugused tervishoiuteenused peavad olema tasuta, peab tasuta olema ka ühistransport. Sellest peab saama loomulik osa meie igapäevaelust. Kuidas te suhtuksite sellesse, kui riik hakkaks hariduse eest tasu võtma? See oleks ju ebaloomulik.

Eesti riik ju regionaalpoliitikaga ei tegele. Tasuta ühistransport oleks üks meede, millega saaks elu maal hoida ja sinna ehk tagasigi tuua. Keskerakond võitleb vankumatult edasi seni kuniks kogu Eestis on ühistransport prii. Maakonnasisene  tasuta ühistransport  aitab kindlasti leevendada süvenevat ääremaastumist, külade tühjenemist ja tagaks kättesaadavama transpordiühenduse nii maakonnakeskustega  kui teiste suuremate asumitega.

Üks asi on kindlamast kindlam – kui Keskerakond valitakse riigis võimule, tuleb tasuta ühistransport kõikjale Eestisse! Ka meie Lääne-Virumaale!

Põhjamaine astmeline tulumaks toob Eestile jõukuse!

Riik peab üksikvanematele appi tulema!

Paljud pered on täna raskes majanduslikus olukorras. Kuid kõige täbaramas seisus on eelkõige need vanemad, kes kasvatavad oma last või lapsi üksi. Samaväärne olukord on ka peres, kus üks või mõlemad vanemad on kaotanud töökoha. Keskerakondlasena võin kinnitada, et meie erakonna eesmärgiks on luua süsteem, mille kaudu riiklikud toetused jõuaksid ka üksikvanemateni. Üksikvanema staatuse tähtsust tuleb Eesti riigis tõsta, sest tegelikkuses omavad nad ühiskonnas samaväärset kaalu nagu paljulapselised pered.

Riik peab hakkama eesti põllumehi toetama!

Võtmed pangale tagasi ja laenuorjusest priiks!

Üks tööaasta võrdugu ühe pensioniaastaga!

Enamuse töötavate inimeste jaoks on tänane pensionisüsteem kahjulik, ega võimalda vanaduspõlves ära elada. Ja kui tänased pensionid on veel üksteisele suhteliselt sarnased, on tulevikus nende erinevus murettekitavalt suur. Inimene saab ühe pensionaasta kirja vaid juhul kui teenib vähemalt keskmist palka. Need, aga kes teenivad miinimumpalka, peavad kolm aastat töötama, et saada ühte pensioniaastat kirja. See on karjuv ebaõiglus! Keskerakond seisukohal, et üks tööaasta peab võrduma üks pensioniaasta.

Keskerakond toob tasuta bussiliinid ka Lääne-Virumaale!

Võsu postkontorit ei tohi riigivalitsus kinni panna!

Kotka ja Savisaar andsid allkirja Võsu postkontori sulgemise vastu

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea, kes elab Võsu naaberkülas ning Lääne-Virumaalt pärit Riigikogu liige Siret Kotka andsid allkirja Võsu postkontori sulgemise vastu.

Riigikogu liige Siret Kotka on uhke selle üle, et Võsu rahvas niivõrd südikalt oma külla ja valda postkontori allesjäämise nimel võitlesid kogudes kokku lausa ligi 700 allkirja. „Kahjuks on kindel, et saavutasime ajutise võidu, kuna Eesti Posti nime kandnud riigiettevõte ei taha enne valimisi negatiivset tähelepanu, mistõttu anti meile hetkeline loobumisvõit. Pole kahtlustki, et nad tulevad tagasi ja üritavad uuesti Võsu postkontorit sulgeda,“ selgitas Kotka. „Meenutagem, et kui Keskerakond oli riigis võimul 2005–2007, siis Edgar Savisaar avas postkontoreid, mitte ei sulgenud neid. On kahetsusväärne, et viimaste aastate Reformierakonna valitsuste poliitika on olnud postkontoreid, apteeke ja koolimaju üksteise järel kinni panna suretades seeläbi maaelu.“

Võsu postkontor on viimane, mis Vihula valda on veel alles jäetud. Kõik teised on juba ammu kinni pandud. Mullu jõulukuul jõudis Vihula valla elanikeni kurb teave, et ka Võsu postkontor on plaanis sulgeda. Rahvas oli sellisele plaanile kindlalt vastu. Kohaliku aktivisti Maire Muruvee algatusel koguti kogunisti 680 allkirja Võsu postkontori sulgemise vastu. Kogutud allkirjad saadeti nii peaministrile kui riigiettevõtte Omniva (varem Eesti Posti) juhtkonnale.

Võsu postkontori sulgemise vastu andsid allkirja ka Hundisilma talu peremees Edgar Savisaar ja Riigikogu liige Siret Kotka.