kolmapäev, 8. september 2010

Eesti meedia elueesmärk: teeme Keskerakonnale ära!

Möödunud reedel kohtusin ühe TV3 töötajaga, kes esmapilgul oli väga sõbralik minu vastu. Kahjuks tema suhtumine muutus negatiivseks kohe pärast seda, kui ütlesin, et olen Keskerakonnast. Nii ta siis turtsus, et kõik keskerakondlased on nii seest kui väljast koledad inimesed.

Ma arvan, et see TV3 töötaja, kes juhtumisi töötab ka Kanal 2-s, tegi ennatliku järelduse, sest sama võiks igaüks öelda ka tema paremkreenis oleva koduerakonna liikmete kohta, kuid ma ei taha mitte sellest rääkida. Siia juurde aga mainin veel ära, et saatsin nimetatud tegelasele nimme minu tänase ajaveebi sissekande.

Võimalik, et too mees, kes on muuseas tuntud ka klounina, üritas lihtsalt nalja teha, millest keegi kahjuks aru ei saanud. Ei sooviks ju uskuda, et varsti juba 40-aastase keskealise meesterahva maailm võib siiani olla niivõrd ebaküps ning selgelt must ja valge. Vaid selline suhtumine püstitaks minus suurema küsimuse – kuidas saab meediamaastikul olevad töötajad olla nii väiklased, kitsarinnalised ning sallimatud kaaskodanike suhtes? Iga inimene mõjutab vähemal või rohkemal määral seda organisatsiooni tervikuna, kus ta töötab. Nii teevad seda ka meediainimesed.

Meedias töötavad inimesed peaksid aga olema sallivad, avatud mõttemaailmaga ning, mis kõige olulisem, vähemalt näitama üles erapooletut suhtumist inimeste suhtes ning ei tohiks juba ette kujundada inimeste ja sündmuste suhtes eelarvamust. Usun, et kui eelpool nimetatud inimene peaks tegema Keskerakonnast ükskõik missuguse uudise, siis oleks see väga suure tõenäosusega negatiivne, hoolimata loo tegelikust sisust ja motiividest.

Meedia eesmärgiks peab olema objektiivne uudise või sõnumi edastamine avalikkusele. Kui aga inimene on ise kallutatud, siis ei suudagi ta edasi anda neutraalse sisuga sõnumit.

Tihti olen mõelnud, et miks paljud, näiteks TV3 uudised ja Kanal 2 Reporteri uudised, on kallutatud ja väga tihti vägagi pahatahtlikud Keskerakonna suhtes.

Nüüd ma siis tean vastust. Mida oodatagi nendelt meediakanalitelt, kui nende töötajad on IRLi või Reformierakonna meelsed või lausa liikmed! Neil inimestel on partei poolt sisendatud missioon: ära panna suurimale opositsioonierakonnale – Eesti Keskerakonnale!

1 kommentaar:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Mart Laar päise päeva ajal kalmistul vägistab lapselaipu:Tark inimene mõistab poolest sõnast aga ajupestud eestlasele tee puust ette ja värvi punaseks ja siis ikka ta ei mõista.
http://www.err.ee/sisu.aspx?a=853&s=29
Võigas võrdlus arvamussaates
19. oktoober 2010. a. 14:46

17. oktoobri Raadio 2 saates Olukorrast riigis esitas saatejuht näite, mis oma võikuses tekitas kuulajate küsimusi arvamusvabaduse ulatusest ERRi saadetes.
Saatejuhid nimetasid teema pealkirjaks “Kinnisvaraäri Tallinna moodi”, käsitledes IRL-i Toompea peakorteri renoveerimise lugu ja avalikkuse vastukajasid sellele.
“Kuidagi hakkab nagu tüdimus sellest IRL-i sehkendamisest tekkima,” ütles saatejuht Kalle Muuli, jätkates peatselt: “Tundubki, et mida rohkem ajakirjandus püüab survet avaldada, et selliseid asju ei toimuks, tundub tulemus olevat vastupidine, nagu vastutuult sülitamine. Seda rohkem süveneb rahva usk, et IRL ongi aus ja õiglane ja aitab Eesti riiki. Vahel on tunne, et - vabandage väljendust – kui Mart Laar päise päeva ajal kalmistul lapselaipu vägistaks ja ETV seda otse-eetris näitaks, siis rahvas ütleks, et ajakirjandus valetab, et Mart ei tee nii.”
Lapselaipade vägistamise näitele järgnes saate vahekõll, mis jättis haiglasliku kujundi kõlama.
Saatejuhi poolt kasutatud lapselaipade vägistamise kujund on võigas ja toores, kui seda vaadelda eraldiseisvana. Tahtes jõuliselt esitada oma seisukohta, et ajakirjanduse poolt tõstatatud küsimused jäävad sageli õhku rippuma, tõi saatejuht sisse ärritavana mõjuva perversse näite. See näide peaks kuulajale olema arusaadav kui liialdus, mitte kui reaalne etteheide või süüdistus.
Kitsalt konteksti arvestades mahub nimetatud näide ajakirjaniku arvamusvabaduse raamesse. See hinnang lähtub arusaamast, et arvamussaates võib ajakirjanik kasutada ekstreemsena tunduvaid võrdlusi, kui need on toetatud ümbritsevast kontekstist.
Ent nagu algul mainitud, mõjub see kujund – eriti eraldivõetuna - siiski jõhkrana. Sellised näited ei peaks olema ERRi raadioeetri osa. Saatejuhid peaksid oma teravaid seisukohavõtte suutma argumenteerida kuulajatele vastuvõetavamal kombel ning ratsionaalsemalt, mitte liigselt emotsioonidest ülesköetuna.
Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee