Haridusminister peaks teadma, et õpetajate palk on ikka riigi asi!

Viimastel nädalatel on taas teemaks kerkinud Eesti õpetajate palk. Kuigi Ansip ja Aaviksoo on ironiseerinud palga tõstmise võimalikkuse üle, väärivad õpetajad tunnustamist, et julgesid selle probleemi üles võtta. Usun, et peale minu mäletavad ka teised, kuidas Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) tipp-poliitikud enne Riigikogu valimisi lubasid õpetajatel palka tõsta. Kas tõesti on need lubadused juba nii ruttu unustatud?

Haridusminister Aaviksoo irvitab õpetajate üle

Kummastav on lugeda, et IRLi kuuluv haridus- ja teadusminister (pildil) saadab õpetajad palgatõusu küsimusega vabariigi valitsuse kärpetalgute tõttu niigi puudust kannatavatesse linna- ja vallavalitsustesse. Siinkohal on kaks võimalust, kas minister teeb haiget nalja või on ta lihtsalt rumal, kuna ei tea, et õpetajate palga maksmine oli ja on riigi asi, selleks on riigieelarves oma kindel rida. Omavalitsuste roll on teatavasti ju lahendada koolimajade administratiiv- ja haldusprobleeme, remontida maju ja hoida töös huviringid. Riigi ja omavalitsuse rollil on selge vahe, mis on kirjas ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mida Aaviksoo vast ikka lugenud on. Tänu Aaviksoo ja teiste ministrite otsustele jättis 2009. aastal riigipoolne tulumaksuosa kärbe Eestimaa kohalike omavalitsuste eelarvetesse sadade miljonite kroonide suuruse augu, mille korvamist riigi poolt pole loota ei tuleval aastal ega järgmistel, sest Ansipi valitsuse eelarvestrateegia aastani 2015 seda ette ei näe. Lisaraha poleks valdadel või linnadel ka parima tahtmise juures kuskilt võtta. Tänu vabariigi valitsuse poliitikale kogu otsustamine ja võim Toompeale koondada, ongi kõik vaid valitsuserakondade otsustada. Seetõttu on õpetajatel palgatõusu osas näpuga näidata vaid Ansipi ja Aaviksoo poole.

Küsimus on tegelikult ju lihtsalt selles, kas Ansipi valitsus tahab oma kohustust täita ja õpetajate palgaprobleemile lahendust leida või mitte? Mäletame ju kõik IRLi heldeid valimislubadusi seoses haridusega. Tänane olukord kinnitab meile kahjuks aga seda, et kaunis valimiseelne lubadus heale õpetajale väärilist palka maksta on lihtsalt näkku irvitamine. Olen nõus Haridustöötajate liidu juhatuse esimehe Sven Rondikuga, kelle sõnul on küsimus selles, kas meil on olemas riiklik hariduspoliitika või räägime erakondlikust või paikkondlikust hariduspoliitikast. Rondik ütleb, et kui Eesti riigil on oma hariduspoliitika, peavad nii ühtsed kutsestandardid kui ka ühtne palgasüsteem kehtima üle riigi ja sellisel juhul pole kuigi ilus oma kohustused kolmanda kaela lükata.

Miljard ERRi uue maja ehituseks tuleks hoopis õpetajatele anda

Üldse võiksid eestlased oma õiguste eest senisest enam ja jõulisemalt seista. Ainuke asi, mis kuidagigi tänast ülbete ja kõrkide valitsust kõigutab, on demonstrandid tänaval, sest see mõjub valitsuse mainele halvasti, aga mitte siin Eestis, vaid ikka välismaailma silmis. Vastasel korral istuvadki riigiisad rahvale pähe oma lausdemagoogiaga stiilis, et raha ei ole ning seda pole kuskilt võtta. Nii nagu maailmas, ei ole ka Eestis raha kuhugi kadunud – küsimus on ikka valikutes ja prioriteetides, kas tõsta õpetajatel palka või anda raha näiteks Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) 13 uhiuue maasturauto ostmiseks, mis alles hiljaaegu selgus. Kavandatakse ka ERRi uue peahoone ehitust, mis läheks maksma miljard krooni. Tallinna kesklinnas asetsev Vabadussõja sammas läks hinnanguliselt 150 – 200 miljonit krooni maksma ja ikkagi ei ole seda korda saanud. See kolossaalne summa oleks kenasti õpetajate palgatõusuks võinud kuluda.

Paneb mõtlema, et kui kaitseminister Aaviksoo ei saanud ühe eesti rahva jaoks olulise monumendi püstitamisega hakkama, kas me võime siis eeldada edasiminekuid haridusvaldkonnas, kus Aaviksoo täna ministriportfelli hoiab?

Noore inimesena pean oluliseks, et tänane vabariigi valitsus tähtsustaks haridust. Minu seisukoht on ühene: üks koht, kus riik kokku ei tohi hoida, on meie tuleviku ehk laste pealt. Eesti riigijuhtidel oleks aeg võtta eeskuju põhjanaabrilt Soomelt, kes tänu suurtele haridusinvesteeringutele on kõikvõimalikes uuringutes positiivses võtmes esirinnas. Teada ju on, et Põhjamaade jõukus ja edumeelsus suurelt osalt just hästirahastatud haridusel põhinebki.

Käesolev artikkel ilmus 20.09.2011 Virumaa Teatajas http://www.virumaateataja.ee/569582/siret-kotka-opetajate-palk-on-ikka-riigi-asi/