Tänase sissekande pühendan ühele väga ainulaadsele juubilarile - Edgar Savisaarele, Keskerakonna esimehele, kes on ääretult originaalne ja geniaalne isiksus, andekas õpetaja ning vaieldamatult Eesti poliitika elav legend.
Edgarit seostatakse ninasarvikuga, kuna tal pidavat sama paks nahk olema. Tegelikult usun, et tema nahk on paksem veelgi, kuna teistmoodi ei ole võimalik Eesti karmis poliitikas ja pidevate meediarünnakute all nii kaua vastu pidada.
Edgari fenomen peitub kahe üliolulise elemendi unikaalses sulamis. Ühelt poolt on Edgar kui teadlane, kellele pakub naudingut lahti mõtestada ja leida lahendusi Eesti elu kitsaskohtadele, teiselt poolt on tema puhul tegu poliitgeeniusega, kes sööb, joob, hingab ja elab poliitikat. Poliitika on end juba tema geenidesse kirjutanud.
Edgari kolleegina olen saanud kinnitust tõsiasjale, et tema jaoks läheb eelkõige korda tavaline eesti inimene, kes elab maal või linnas ja kes peab oma igapäeva muredega toime tulema: pangalaenu tasuma, pere pisematele riided selga muretsema, toidu lauale saama; ühesõnaga, et kuidagi ots otsaga kokku tulla. Pole siis ime, et sellepärast on ka Keskerakonnale väga tähtis koolitoidu allesjäämine ja peretoetuste taastamine.
Vanemaid inimesi tuleb austada ja neist igati lugu pidada ning riigil tuleb tagada neile elamisväärne pension. Seda mõtet Edgar Savisaar endas alati kandnud ja õpetab seda ka oma noorematele kolleegidele. Mul on siiralt hea meel, et sünnipäevalapse eestvedamisel aastatel 2005-2007 tõusis keskmine vanaduspension ligi 1100 krooni võrra ehk tervelt 44 protsenti. Mõelgem, kuidas meie vanaemad, vanavanemad ja vanavanavanemad peaksid tänastes tingimustes hakkama saama, kui seda hüppelist tõusu ei oleks tehtud. Oleme sulle selle eest tänulikud!
Usun, et kui Edgarist poleks saanud poliitikut, saanuks temast väljapaistev professor mõnes Eesti või välismaa ülikoolis või hoopis kuulus lavastaja. Saatusel olid Edgariga aga hoopis teistsugused plaanid. Eesti vajas liidrit, kes suudaks kütkestada ja käivitada inimmassid, mis kõik päädis Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal. Samas, kõik need ametid on kenasti realiseerunud ka tema poliitikakarjääris – õpetaja ja lavastaja. Selliseid massiüritusi, nagu lavastab Edgar Savisaar, ei suuda mitte keegi teine Eestis. Samuti on tema käe alt tulnud väga palju tarmukaid ja südikaid kesknoori Eesti poliitikasse, keda võib täna nimetada julgelt juba Savisaare koolkonnaks.
Edgar Savisaar ja riigimees on sünonüümid. Ta muretseb Eesti riigi ja selle tuleviku pärast. Edgari poliitikukarjäär sai alguse kindlast eesmärgist tõsta eesti rahva heaolu. See eesmärk on püsinud muutumatuna tänaseni. See eesmärk defineeribki Edgar Savisaare kui poliitiku ja kui isiksuse olemuse.
Tänane juubilar on vankumatult seisnud selle vastu, et paremerakonnad ei müüks Eestit maha. Ta on seisnud elektrijaamade, raudtee, Eesti Energia, Eesti Telekomi ja teiste riigiettevõtete erastamise ja mahaparselamise vastu, kuna on tema kindel seisukoht, et Eesti riigile strateegiliselt olulised ettevõtted jääksid Eesti riigile ja eesti rahvale. Laari lolluse tõttu mahamüüdud Eesti Raudtee jõudis Edgar eesti rahvale tagasi osta, ent siis vahetus võim ja riigipirukat asus nosima kurikuulus IRL.
Maailmas on vaid üks Eesti. Maailmas on vaid üks riik, kus meie emakeel on riigikeel. Seetõttu on meie igaühe kohus ja au hoida kallist kodumaad. Oleks vaid rohkem edgareid Eestis, kes Eestit väärtustaksid, tema olemust ja olemust mõistaksid, kodumaa nimel võitleksid...
(Foto: Google)
Kallis Edgar, soovin Sulle siiralt ja südamest palju õnne sünnipäevaks ning palju jõudu ja jaksu! Nagu Eesti vajas Sind pöördelisel ajal 20 aastat tagasi, vajab ta Sind ka tänasel pöördelisel ajal rohkem kui kunagi varem. Eesti on tarvis tagasi suunata sellele teele, kust teda on kõik need aastad üritatud kõrvale juhtida – õitseva Eesti teele!