Eesti Energia koorib miljardikasumeid oma eesti rahvalt

Elektrihind üha kerkib ja kerkib. Iga natukese aja tagant leiab Eesti Energia taaskord mõne põhjenduse, miks elekter peab jällegi kallinema. Ja nii on Eesti inimesed sunnitud niigi tühje taskuid veelgi tühjendama.

IRL ja Reformierakond saaksid vabalt elektrihinnatõusu peatada

Samal ajal kuuleme, kuidas Eesti Energia teenib üüratuid kasumeid. Näiteks eelmisel aastal teenis see ettevõtte 119 miljonit eurot ehk ligi 2 miljardit krooni puhaskasumit. Samal ajal kuuleme meedias, kuidas Eesti Energia juht Sandor Liive (foto: Peeter Langovits) töötasu aastas on 2,5 miljoni krooni ning äsja liisis Eesti Energia talle ka uue luksusauto, mille eest makstakse 1000 eurot ehk ca 16 000 krooni kuus. Enamik eestimaalasi ei suuda endale uneski ette kujutada sellist palka, sellist ametiautot ja selliseid luksusi, mida Eesti Energia juhatuse esimees eesti rahva arvelt endale muretult kokku ahnitseb.

Eesti Energia on riigiettevõte ja kuulub täielikult Eesti riigile, aga Eesti riik see oleme me ju kõik, mis tähendab, et Eesti Energia aktsionärideks on iga Eestimaa kodanik, mistõttu peaks Eesti Energia teenima igaüht meist, ehk siis Eesti rahvast. Tänane Eesti Energia ja selle juhtkond on justkui kamp vereimejaid, kes omaenda rahvast lüpsavad. Kurb on aga see, et osa eesti rahvast on ise sellise olukorra meile valinud. Asi on selles, et Eesti Energia nõukogu liikmed, kes seisavad ettevõtte juhatusest kõrgemal ja kelle hääl on ülim, määravad ära IRL ja Reformierakond, kes moodustavad täna vabariigi valitsuse. Seega, need inimesed, kes valisid IRLi ja Reformierakonna, küsige oma valitsuselt, miks te lasete Eesti Energial meid röövida?

Keskerakond on ainus, kes elektrihinnatõusu vastu võitleb

Sel ajal, kui „juhtiv opositsioonierakond“, sotsiaaldemokraadid, õndsalt magasid või kuskil mujal soojal maal puhkasid, korraldas Keskerakonna Noortekogu 4. augustil elektrihinna tõusu vastase meeleavalduse Eesti Energia peakontori ees Tallinnas. Lisaks kesknoortele olid kohal ka paljud keskerakondlased, Keskerakonna Riigikogu liikmed ja Lilleküla selts ning toetust avaldas ka transpordiettevõtete ametiühing Osalesin ka ise. Mind ei üllatanud, et Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive oli väidetavalt Eestist ära sõitnud parajasti just selleks ajaks ning isegi telefoni lülitas ta välja, et küsimustele ei peaks vastama. Küll aga mind üllatas see, et kesknoorte poolt meeleavaldusele kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Parts ei julgenud kohale tulla selgitusi jagama. Mäletame ju kõik hästi, et enne Riigikogu valimisi võisime pea iga tund näha Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) reklaame, milles toosama Parts lubas kodukulud alla viia. Kas tõesti nii ruttu juba unustab IRL antud lubadused rahvale? Elekter on ju otsene koduga seonduv kulu, kuid minister Parts ei liiguta lillegi selles suunas. Tundub vägisi, et IRLi valimisloosung „Kodukulud alla!“ on asendunud tegeliku lubadusega: „Kodukulud lakke!“.

Hiigelkasumite investeerimine peataks elektrihinnatõusu?

Oma rahva pealt üüratute kasumite teenimine ei ole kahjuks veel ainuke mure, sest lisaks sellele käib Eesti Energia juhatus eesotsas multimiljonär Liivega veel ka kasiinos eesti rahvalt kooritud rahaga mängimas. Kuidas siis teisiti nimetada neid ebamääraseid investeeringute projekte Süüria ja Palestiina külje all olevasse Jordaaniasse või siis mornoonide poolest tuntud Utah osariiki USA-s? Lisaks on kulutatud kümneid miljoneid eurosid, et pääseda Londoni börsile, kuid siiani ei ole sellest asja saanud, kui üldse saabki. Ma toonitan, et see raha, millega mängitakse on meie kõigi raha. Kusjuures, pange tähele, et kui need projektid seal Ameerikas, Londonis või Lähis-Idas ei õnnestu, siis Eesti Energia juhtkond peseb ainult käed puhtaks ja mingit vastustutust nad võtma ei pea ega hakkagi.Need, kes peaks kohselt tegutsema, ehk siis nii majandusminister Parts kui peaminister Ansip,vaatavad rõõmusuil kõrvalt ega paista tahtvatki rahva eest seista. Kaua võib?

Need kolossaalsed kasumid, mida Eesti Energia meie pealt teenib, võiks ju kõik lükata elektriliinide uuendamisse, elektrivõrkude laiendamisse ja muudesse investeeringutesse, misjärel kaoks väljamõeldud ajend elektrihinnatõusuks, mida põhjendatakse teatavasti just vajadusega teha neidsamu investeeringuid.