Politsei on pandud riigikassat täitma!

Pärast nn. „Väike-Maarja pronksööd” on järk-järgult ja silmnähtavalt suurenenud kuritegevus meie vallas. Usun, et seda on enamus Väike-Maarja vallaelanikest ka ise täheldanud ja nii mõnedki omal nahal kahjuks ka juba tunda saanud. Kahtlemata kerkib siin üles küsimus – miks? Kas on pättide arv suurenenud või ei saa politsei lihtsalt oma tööülesannetega enam hakkama? Peaaegu iga kuu lõhutakse kuskil aknaid ning suurenenud on ka sissemurdmiste arv. Siiamaani ei ole kindlaks tehtud, kes varastas eelmisel suvel Vabadussõja võidusamba korjanduskasti vallast ning kes murdsid sisse Väike-Maarja bussijaama või gümnaasiumisse. Mis toimub?

Minu seisukohta kuritegevuse suurenemisest toetab ka Ida Politseiprefektuurist saadud statistika meie valla kohta. Kui 2007. aastal pandi toime 99 kuritegu, siis 2008. aastal juba 108. Samamoodi on suurenenud väärtegude arv 616lt 851le ehk möödunud aastal oli 235 juhtumit rohkem kui ülemöödunud aastal, mis on vaieldamatult märkimisväärne tõus! Minu meelest on selleks kolm peamist põhjust.

Esiteks, mõned aastad tagasi alustas reformierakondlasest justiitsminister Lang (pildil, Toomas Huik'i foto) liberaalset poliitikat, mille eesmärgiks oli vangide vabaks laskmine. Tol korral põhjendas Rein Lang seda eelkõige sellega, et Eestis olevat Euroopaga võrreldes liiga palju vange, kelle kinnipidamine on ühiskonnale liiga kallis. Seega võeti kasutusele poliitika, mille kohaselt vabastati enamus vange enne tähtaega. Ka Väike-Maarjas võib täheldada selliseid hiljuti vabakslastud vange ringi toimetamas. Kahtlemata tekib kohe mõte, et see kes varastab üks kord, varastab ka edaspidi. Usun, et üks põhjustest, miks Väike-Maarjas kuritegevus on viimasel aastal hüppeliselt kasvanud võibki peituda selles, et ennetähtaegselt vabastatud vange liigub meie seas lihtsalt rohkem ringi.

Teiseks, kui majanduse õitsengu ajal leidsid tööd ka need, kes olid vanglatest vabanenud, siis tänaseks on olukord paljuski muutunud - tööta on jäänud nii endisi vange kui ka korralikke inimesi. Majanduslanguse tulemusena on jäänud sadu inimesi tööta ka meie vallas ning kohalikud ettevõtjad nendivad, et olukord muutub veelgi halvemaks. Ehk teisisõnu, kui inimesel tööd ega raha ei ole, siis tõenäosus, et minnakse vargile, järjest enam suureneb, eriti just endiste vangide puhul, kelle jaoks on see juba käidud rada.

Kolmandaks, minu hinnangul on politsei tänase siseministri Jüri Pihli (pildil, Peeter Langovitsi foto) juhtimisel võtnud endale valed prioriteedid ning on läinud nö. lihtsama vastupanu teed. Riigieelarves haigutavad suured augud ja üks suurepärane võimalus seda tõhusalt täita on inimestel iga väiksema liiklusrikkumise eest teha trahv ja kindlasti ka võimalikult suur.

Kui 2007.a astal oli meie vallas 346 liiklusrikkumist, siis 2008. aastal 627, mis on ligi poole võrra on suurem arv! Lisaks on teada-tuntud tõsiasi, et Eesti riigi trahvisummad mitmekordselt suuremad, võrreldes naabermaade Rootsi või Lätiga. Järjest enam jääb mulje, et politsei ei tegele mitte probleemidega, vaid hoopis raha teenimisega. Sest tõsiste asjade korral vangutab politsei pead ega ole suutnud siiamaani selgeks teha juba eelpool mainitud juhtumeid, nagu näiteks ikkagi kes on need pidevad akende lõhkujad või kes varastas eelmisel suvel Vabadussõja võidusamba korjanduskasti Väike-Maarjast või kes murdsid sisse Väike-Maarja bussijaama või gümnaasiumisse. Need on asjad, mis venivad ja venivad, samal ajal kui politsei tegeleb hoopis liiklustrahvide määramisega, et täita tühja riigikassat, kuid mitte selliste oluliste probleemidega, mis ka inimestele korda läheksid ning politsei mainet nende silmis tõstaks.

Oma mõtetele ja seisukohale saan kinnitust ka endise siseministri Kalle Laaneti väljaöeldust: „Kuritegevuse kasvu üheks suuremaks põhjuseks tuleb pidada majanduslangust. Juba eelmise aasta alguses, kui Eesti majandusolukord järsult halvenes, siis näitas statistika kuritegevuse muutumist vägivaldsemaks.” Seega oleks minu soovitus Jüri Pihlile järgmine: lõpetage raha teenimine lihtinimeste arvelt ning pange politsei lõpuks tööle. Politsei on mõeldud rahva kaitsmiseks, mitte nende pealt teenimiseks. Väike-Maarja vald ei ole nii jõukas, et suudaksime Tallinna linna eeskujul luua munitsipaalpolitsei, mis tagaks korra ja kaitseks rahvast. Ometi vajab ka Väike-Maarja kaitset huligaanide eest!

3.veebruaril ilmus ka Virumaa Teatajas artikkel http://www.virumaateataja.ee/?id=77174

Keskipäkapikud otse Lapimaalt!

Jõulud on ikka olnud ajad, kus ollakse perega koos – selles suhtes ei erine ka mina teistest.

Küll aga otsustasime sel aastal Raivo Tammusega, et jagame oma jõulurõõmu ka teistega. Nii võiski täna Väike-Maarjas näha siblimas ja häid sõnu soovimas Keskipäkapikke ehk päkapikk Siret ja päkapikk Raivo jagasid alevikus piparkooke ja komme. Usun, et suutsime naeratuse suule tuua ligi paarisajal inimesel ning seda oli tõsiselt meeldiv näha.


Soovin kõikidele Väike-Maarja valla elanikele kauneid ja rahulikke jõule! Kallistagem ja hoidkem üksteist!

PS! Teised päkapikud sosistasid mulle Lapimaal, et kõik Väike-Maarja valla elanikud on sel aastal head lapsed olnud ning jõuluvana tuleb sel aastal meie kõigi juurde.

Millise soovituse andis Aivar Riisalu Väike-Maarja elanikele?

Riigikogu liige ja Meie Mees Aivar Riisalu kohtus 27. novembril Väike-Maarja vallarahvaga, et rääkida asjadest nii, nagu need on riigis parajasti. Kohale tuli ligi 50 inimest, teiste seas ka vallavanem Olev Liblikmann ja volikogu esimees Hans Kruusamägi.

Põhiliselt räägiti ikka majandusekriisist ja kuidas see järgmisel aastal üha süveneb. Aivar Riisalu soovitus Väike-Maarja elanikele raske aja ülemiseks oli lihtne, aga konkreetne: hoia oma perekonda ja hoia oma töökohta ja esimene on teisest tähtsam. Kui on olemas kokkuhoidev perekond ning töökoht, mis ära toidab, siis nii saamegi nendest raskustest, mis hetkel majanduses valitsevad, üheskoos üle!

Riisalu selgitas, et peaministri ülesanne on eelkõige kanda hoolt oma rahva eest. Ta peab suutma inimesi ette hoiatada rasketest aegadest. Riigikogu liige toonitas, et Eesti rahvas on usin ja töökas ning suudab kriisidest ette teatamise korral varuda endale tagavarasid ka halvemateks aegadeks. „Eestlased on alati osanud seeni ja marju korjata ning nendest hoidiseid valmistada. Viimasel ajal on aga kõik vajalik poest ostetav ja majandus mängib igaühe elus üha suuremat rolli ja seetõttu on kriisiolukorrast teavitamine märkimisväärselt olulisemaks muutunud,“ lisas Riisalu. „Kahjuks peaminister Ansip ise majanduskriisi ei tunnistanud, rääkimata siis rahva informeerimisest ja hiljem oli juba liiga hilja.”

Riisalule meie vallaelanike ellusuhtumine meeldis niivõrd, et avaldas isegi lootust, et ta võiks asutada Väike-Maarja valda oma ettevõtte.


Mõned pildid üritusest….

Seitse kitsekest ja suured lagleparved

Iga kord kui jõuan autoga Tallinnast Väike-Maarjasse, haarab mind soe tunne – olen kodus. Aburi juures olevad suured põllud ja Triigi ümber olevad metsad, justkui iga kord kinnitaksid, et siia ma kuulun. Eks see olegi tõsi, sest kuigi ma õpin ja töötan Tallinnas, siis hing on mul Väike-Maarjas.

Triigi külaga on mul tekkinud aastatega eriline side. Mind paelub selle koha looduse mitmekesisus. Vapustav on suve varajastel hommikutundidel kortermaja kolmanda korruse aknast välja vaadates näha põllul olevat seitset kitsekest või kevadel suuri lagleparvesid peatumas põldudel.

Mäletan, kuidas paar aastat tagasi panime Triigi küla poistega parki lindude pesakaste. Poisid, kes muidu olid tuntud oma sullerustega, tegid silmad ette nii mõnelegi külaelanikule - heatahtlikkusega, et anda samuti panus lindude heaoluks. Natuke aega tagasi rääkisin külaelaniku Virvega, et sel kevadel peaksime uuesti panema pesakaste üles, sest osad on alla kukkunud ja lagunenud. Leppisime koos kokku, et hiljemalt märtsikuus võtame asja käsile.

Oma blogis ma kajastangi eelkõige küla ja kogukonna eluga seonduvaid probleeme, mis puudutavad eelkõige Väike-Maarjat ja Lääne-Virumaad. Mis hinges, see südames ja sellest tulebki pajatada...