Triigi postkontor oli alles algus...

Parem varblane peos, kui tuvi katusel...

Selle aasta kevadel said Triigi küla elanikud ajalehe Virumaa Teataja vahenduse teada, et alates 1. juulist suletakse koduküla postkontor. Nii otsustaski külaliikumise juhtkond oma küla eest välja astuda ja koguti ligi 250 allkirja Triigi postkontori sulgemise vastu.

Leidsime, et kogukonna elushoidmiseks on väga oluline, et postkontor ja postiteenus meie külas ei halveneks. Ei ole mingi saladus, et postkontor ei tähenda maakohas mitte üksnes teatud teenuse osutamist, vaid kannab endas ka eakamate inimeste sotsiaalkeskuse mõtet, ehk siis omab märksa laiemat tähendust Seal räägitakse juttu, vahetatakse uudiseid ja muljetakse niisama. Ühesõnaga, sotsialiseerutakse.

Hoolimata meie ühistest jõupingutustest: kogutud allkirjadest ja kohtumistest Eesti Posti juhtkonnaga, ei suutnud me tagada traditsioonilisel kujul Triigi küla postkontorit ning 1. juulil endine postkontor ametlikult kahjuks siiski suleti.

MTÜ Triigi Mõisa jaoks on oluline, et postiteenuse kvaliteet ja kättesaadavus inimese jaoks ei halveneks. Nähes, et postkontor ikka suletakse, nägime alternatiivi fransiisis. Ehk teisisõnu tuli meile kohalik poodnik vastu ja võttis enda õlule postiteenuse osutamise Triigis. Täna on võimalik meie külapoes ikkagi marke, ümbrikud osta ja tellida ajakirjandust. Usun, et fransiisiteenust osutav kauplus on kindlasti külale parem valik kui et meile ei oleks siia midagi jäänud, nagu esialgselt olevat Eesti Postil kavas olnud.

Jah, meie suutsime Triigis leida mingisugusegi töötava lahenduse ja postiteenus, kui selline õnneks säilib, kuid usun, et paljud külad seda siiski ei suuda. Meie küla jaoks oli postkontori sulgemine ikkagi nii moraalne kui materiaalne kahju. Moraalne kahju eelkõige vanemate inimeste jaoks, kelle jaoks oli see kui üks koht, kus saadi kokku ja vahetati üksteisega uudised. Aga ka materiaalne, sest postkontori sulgemise tõttu kaotas töö jälle üks meie küla inimene. Praeguse majanduskriisi ajal on igal pool nii raske tööd leida ja seda eriti veel maal.

Tegemist on naisterahvaga, kes on 50ndates eluaastates ning on andnud tervelt 30 aastat oma elust Eesti Postile. Mul on küsimus, kuhu peaks selline inimene täna maal tööle minema, kes on viimased 30 aastat oma elust pidanud üht ja sedasama ametit (nendest 20 aastat teeninud otseselt meie oma praegust Eesti riiki)?

Erinevad maailmavaated

Ikkagi ma ei mõista, kuidas oli see võimalik, et kui töötades kaks aastat tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, siis tollane minister Edgar Savisaar mitte ei sulgenud postkontoreid, vaid hoopis avas neid. Tema sai aru postkontorite sotsiaalsest mõõtmest maakohtades. Majandusolukord oli tookord küll parem, kuid tänases päevas on selliste postkontorite olemasolu vajalikkus kardinaalselt kasvanud – nii sotsiaal- kui regionaalpoliitilises mõttes on külapostkontorite alleshoidmine kriitilise tähtsusega. Meie jaoks, nagu ka Vabariigi Valitsuse jaoks peaks olema prioriteediks inimeste väärikuse ja heaolu igakülgne säilitamine.

Usun, et siinkohal on tegemist ikkagi erinevate maailmavaadetega, nii majanduslikus kui poliitilises mõttes. Edgar Savisaar juhib Keskerakonda, mille maailmavaate üks kindel osa seisneb selles, et iga inimene peab tundma riigi hoolitsevat kätt. Eesti Posti reformierakondlasest nõukogu esimees Meelis Atonen ja tema erakonnakaaslane valitsusjuht Andrrus Ansip jagavad paraku aga maailmavaadet, kus riiki peaaegu ei olegi, ehk siis nemad juhinduvad oma otsuste tegemisel nn. „õhukese riigi” põhimõttest, tänu millele me sellises katastroofiliselt täbaras olukorras oma riigiga olemegi. Nii et, kuna Vabariigi Valitsusel niikuinii ei ole raha, ega ka tahtmist ning plaani tegeleda külaelu arendamisega, võiks see vähemalt külapostkontoritest oma käed eemal hoida.

Vaikus enne tormi...

Nädalapäevad tagasi teatas Eesti Post, et kavatseb koondada augustikuu jooksul veel umbes 200 inimest. Eesti riigile kuuluv ettevõte ei peaks majanduskriisis veelgi suurendama töötust ja koondama inimesi. Meie majandus ei tulegi nii kriisist välja, kui kõik ainult vallandavad inimesi, misläbi suureneb vaesumine veelgi ja tarbimine väheneb. Need tegurid majandust kohe kindlasti ei elavda. Puhtinimlikult võttes on Eesti Posti koondamislainel vastutustundetuse märk küljes.

Kirjutan sellest, kuna siinsed Eesti Posti töötajad said oma koondamisest teada ajalehest, mitte oma tööandjalt, Eesti Postilt. Mingisugunegi austus võiks oma töötajate vastu ju ikkagi olla, või kuidas?

Eesti Post sulges sel aastal Lääne-Virumaal kaks postkontorit: Triigi ja Aaspere. Kardan, et see on alles algus, vaikus enne tormi ja neid postkontoreid suletakse veelgi. Triigi postkontor oli alles algus...

(Artikkel " Triigi postkontor oli alles algus..." ilmus 29.07.2009 Virumaa Teatajas)

Kas tõesti peab päästetöötaja oma pere ära toitma 6000 krooniga?

Tänaseks on Vabariigi Valitsus teinud otsuse, millega vähendati päästetöötajate palku. Sellest hoolimata on neil endiselt „kärpekirves pea kohal“ ja mõne kuu pärast võidakse päästetöötajaid ikkagi koondada.

Tegelikkuses elasid päästjad juba esimese kärpekirve üle aasta algusest st neil ei lubatud teha enam ületunde ja nõutust rohkema (foto: T. Huik/Postimees) töö eest tulemustasu ei makstud.Selline otsus sundis lisatööd otsima, et peret ära toita.

Mõni aeg hiljem tuli toonane siseminister Jüri Pihl välja ideega , et muuta 24- tunnid vahetused 12 tunnisteks. Eelkõige põhjendusega, et muidu teevad päästjad lisatööd vabadel päevadel ning seetõttu on põhitööd tehes väsinud. Teoreetiliselt on see jutt võib-olla usutav, kuid praktikas see midagi ei muutnud. Päästetöötajad teevad endiselt lisatööd ning oht, et päästjad tulevad tööle väsinumalt kui enne, on pigem suurenenud kui vähenenud. Ainult selle vahega, et lisatöö ees lisatasu nad enam ei saa.

Praegune Isamaa ja Res Publica Liidust tulnud siseminister Marko Pomerants (piinlik tunnistada, et selline inimene pärit minu kodu maakonnast :( ) isegi ei kaalunud 24 tunniste vahetuste taastamist, vaid selle asemel vähendas palku 8%. Huvitav, kas Pomerants ise ka teab, et üks päästetöötaja peab oma peret ülal pidama umbes 6000 krooniga? Tuletan siinkohal meelde, et tegemist inimestega, kes aitavad rahvast sh toovad põlevatest majadest inimesi välja ja kustutavad tulekahjusid.

Üle Eesti on kavas koondada 193 päästetöötajat ning sulgeda 21 komandot. Väike-Maarja valla komando üks nendest 21 komandost, mida plaanitakse sulgeda, lisaks on veel juttu 5 päästetöötaja koondamisest. Mida see tähendab ühe valla jaoks?

Jah, Väike-Maarja vallas on kaks komandot: Väike-Maarja ja Simuna, kuid me olemegi suur vald ja praegused komandod asuvad n-ö valla äärtes. See tähendab, et kui Väike-Maarja komando ära likvideeritaks, siis vahemaad läheksid ülimalt suurteks. Toon näite: Väike-Maarja vallas valmis eelmise aasta teisel poolel uus Ebavere spordikompleks ning mõni nädal tagasi süüdati see põlema. Kui Väike-Maarja komandot ei oleks olnud, siis oleks Simunast kohale jõudnud komando ajaks see puidust hoone olnud lausleekides. Tänu Väike-Maarja komandole oli tulekahju mõne minutiga kustutatud ja mingeid suuri kahjustusi ei olnud.

Lp. Marko Pomerants, kes te saite mõni aeg tagasi siseministriks. Tundub, et Lääne-Virumaal olete te kursis ainult Rakvere linna probleemidega. Külastage ka maakohti ning vaadake ringi enne kui teete mõne otsuse. Mulle jääb mulje, et olete sama eemaldunud rahva probleemidest nagu peaminister Ansip. See, kuidas tänane Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poolt juhitav valitus kärpepoliitikat teostab, ei ole küll õige asi. Jätke päästetöötajate ja politseinike palgad alles– Eesti rahvas vajab kaitset!

Jah, Triigi küla jaanikul osalesid Savisaar ja Võsapets!

Nii nagu iga tubli küla korraldab enda inimestele toreda jaaniku, nii tegime ka meie!

Nagu enamus jaanituled, algas ka Triigi küla jaanituli traditsiooniliste mängudega nii lastele kui täiskasvanutele ning võimalus oli ka jalga keerutada kohaliku bändi saatel.

Mul on väga hea meel, et meie koduküla jaanitulele said tulla minu head sõbrad ja väga auväärsed inimesed nagu Edgar Savisaar, Peeter Võsa ja riigikogu liige Lauri Laasi. Ja paar tundi enne südaööd süütasidki Triigi külavanem Jaanus Kaare ja Võsapets üheskoos jaanilõkke.

Rahvas nõudis terve õhtu Edgar Savisaare ja Peeter Võsa tähelepanu – küsiti autogramme, tehti pilte ja küsiti erinevaid küsimusi.

Rahvalt olen saanud ainult positiivset tagasisidet, et neile - Triigi küla rahvale - jaanik väga meeldis, mis tähendab, et Triigi küla jaanituli õnnestus suurepäraselt ning meil jääb oodata vaid järgmisi samalaadseid põnevaid üritusi!

Kes võitis ja kes kaotas...

Rääkigu Eesti meedia mistahes, kuid Keskerakond võitis need europarlamendi valimised. Tõsi, ka Indrek Tarand sai väga väärika tulemuse. Võimalik, et siin on märkimisväärne roll ka Edgar Savisaarel, kes mõned päevad enne valimisi kutsus Vikerraadios üles Tarandit toetama. Tegelikult nii võibki öelda ju, et Keskerakonna ja Tarandi võit on, kui kogu Eesti rahva võit.

On kerge mõista, miks need valimistulemused ei meeldinud Reformierakonnale. Elasid ju nad veel viimase hetkeni oma „roosas mullis“ ja lootsid saada 3 kohta europarlamendis. Ka Isamaa ja Res Publica Liit mõtles samas vaimus. Usun, et selline kaotus oli mõlemale koalitsioonierakonnale, kui külm dušš enne kohalike valimisi.

Väike-Maarja vallas hakkas aga mulle silma, et minu koduvalla suurim kaotaja on üllatuslikult just Eestimaa Rahvaliit. Rahvaliidu kaotus on ka näha üle-eestilises tulemuses. Isegi üksikkandidaat Martin Helme sai rohkem hääli kui Rahvaliit. Omamoodi naljakas on ka see, et Rahvaliit sai isegi vähem hääli, kui selles erakonnas liikmeid on. Kui 2007. aastal oli Keskerakonnale võrdväärne vastane nii Rahvaliit kui Reformierakond, siis tänaseks on Väike-Maarja inimeste toetus nendele parteidele jõuliselt vähenenud.

Ei ole mingi saladus, et hetkel on Väike-Maarja Euroopa Parlamendi valimistulemuste põhjal kõige populaarsem partei endiselt Keskerakond, keda toetavad ligi 36% vallaelanikest. Kurb on aga tõdeda, et meie koalitsioonipartner – Rahvaliit omab ainult 10%-list toetust terve valla peale. Reformikate toetus on langenud lausa 25%le. See on tervenisti 11% väiksem Keskerakonna toetusest Väike-Maarja vallas.

Lõpp hea, kõik hea. Mu südame teeb soojaks ja meele rõõmsaks, et Eestis võitis valimised minu kodupartei – Keskerakond ning ka Väike-Maarjas edestas Keskerakond ülekaalukalt kõiki teisi parteisid.

Triigi küla elanikud saatsid presidendile ja peaministrile kirja

Triigi küla elanike nimel saatis MTÜ Triigi Mõis kirja Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesele, peaministri Andrus Ansipile ja Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atonenile, milles soovime kokkusaamist, et veelkord selgitada Triigi küla postkontori allesjätmise vajadust ning ühes sellega anda üle Triigi postkontori sulgemise vastu kogutud külainimeste allkirjad.

Tänaseks oleme kogunud juba ligi 250 allkirja Triigi küla postkontori sulgemise vastu.

Riikliku postiettevõtte juhtkond peaks aru saama, et AS Eesti Post kuulub Eesti riigile, ehk siis sisuliselt igale Eesti Vabariigi kodanikule. Eesti Post riigiettevõttena kannab endas teissuguseid eesmärke ja põhimõtet, kui kasumit taotlev eraettevõte. Riigiettevõtte olemus seisneb eelkõige avaliku teenuse pakkumises ja seda kodanike ja laiemalt just ühiskonna huve silmas pidades.

Külapostkontori juures käivad eakamad inimesed, kes on harjunud seal sotsialiseerumise mõttes käima. Teatavasti on selliseid kohti ja võimalusi maakohtades ääretult vähe, kui üldse. Postkontoris müüakse ka erinevaid tooteid. Vanema inimese jaoks on Triigi poodi minek tõsine ettevõtmine. Seega on postkontori allesjäämine meie küla jaoks ülimalt tähtis ja seda mitme kandi pealt.

Tahtejõudu võitlemiseks meil on küllaga. Nii et, härra Atonen, käed eemale meie Triigi küla postkontorist!

Elagu maanaised!

Täna sain rõõmsa uudise osaliseks, et ka mind on vastu võetud Väike-Maarja vallas tegutseva ühe väärikaima seltsi liikmeks - Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmeks.

Et ennetada küsimust, et mis põllumees ma ikka nii väga olen, siis vastan parem kohe. "Põllumees ma ei ole, kuid maalt pärit neiu olen ikkagi ning seetõttu soovingi tegutseda Põllumeeste Seltsi all olevas Väike-Maarja maanaiste seltsingus. Maa, loodus ja kodused toimetused on ikka olnud ja jäävad minu eluosaks."

Mida on oodata 2009.aastal Väike-Maarjas?

Nii nagu igale kohalikule omavalitsusele on ka Väike-Maarjale muutunud 2009 aasta majanduslikult raskeks. Vabariigi Valitsuse negatiivse lisaeelarve tulemusena peavad enamus omavalitsusi tegema kärpeid enda eelarvetes – nii peab seda tegema ka Väike-Maarja vald. Anispi valitsuse saamatusest tingitud kokkuhoiupoliitika tulemusena võeti minu koduvallalt ligi 9 miljonit vähemaks.

9 miljonit on iga Eestimaa valla jaoks suur raha. Kahtlemata pidime vaatama, et meie ei läheks Ansipi valitsuse eeskujul nõrgemate kallale, vaid peame hoidma hoopis vastupidist kurssi. Näiteks, arvasime, et eelkõige tuleks teha omavalitsustegelaste palkades kärpeid ehk kõikidel meie vallaametnikel, kaasa arvatud vallavanemal Olev Liblikmannil, vähendati 10% töötasust. Veelgi üllama otsuse kasuks otsustas aga volikogu liikmed, kes kõik loobusid oma igakuisest hüvitisest ja keskerakondlasest volikogu esimees Hans Kruusamägi loobus isegi ligi 12 000 kroonisest igakuisest hüvitisest. Pean äärmiselt õigeks, et rasketel aegadel minnakse eelkõige vallajuhtide tasude kallale ning alles pärast seda, vajaduse korral, vaadatakse üle muud kulutused.

Kuid ainult vallategelaste palgakärpest ei piisanud. Mõnede nädalate eest jäi meedias kõlama, nagu oleks Väike-Maarja vald öösiti täielikult pime ja tänavavalgustust vallaelanikud enam ei näegi. Tegelikkuses see päris nii ikka ei ole. 1. aprillini säilib valgustus ikka kõikides kohtades, kuid pärast seda vaid Väike-Maarja aleviku keskväljakul. Aga mida kavatseb teha vald rahadega, mis ta praegu elektriarve pealt säästab? Kokkuhoitu eest kavatseb vald osta nn kellad, mis alates sügisest hakkavad reguleerima tänavavalgustust. Idee kohaselt peaks alates sügisest siis tuled põlema õhtuni kella kaheteistkümneni ning hommikul kell viis lülitatakse tuled taas sisse. Inimeste nurin on kahtlemata õigustatud, et sellega võib Väike-Maarjas kuritegevus suureneda, kuid hetkel on see parim lahendus.

Üks halvemaid uudiseid on vallarahva jaoks kindlasti see, et majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vähendas meie teederahasid täpselt neli korda. 6 miljoni krooni asemel saime ainult 1,5 miljonit. Kuna teede ehitus on väga kallis, siis sel aastal valla kulul asfalteerimistöid ei tehta, jääb ainult hööveldamine ja heal juhul aukude lappimine.

Samas tegime kõik selleks, et ühtegi maja või asutust ei suletaks. Mul on siiralt hea meel, et IRL-lasest volikogu liikme Sven Kesleri ettepanek sulgeda Kiltsi rahvamaja ja raamatukogu ei leidnud volikogus siiski toetust. On ülimalt oluline, et majanduslikult rasketel aegadel ei suretataks külade ja suuemate asulate elu välja, sest pärast seda uuesti ellu ärgata on tunduvalt raskem. Praegune Vabariigi Valitsus nagunii võtab pidevalt vastu otsuseid, millega tahetakse kogukonna elu halvata, näiteks mõni aeg tagasi tegi Eesti Post teatavaks, et sulgevad alates 1. juulist Triigi postkontori. Keskerakond ja Rahvaliit aga sellist poliitikat ei toeta ning meie jaoks on tähtis, et ka väikesemates külades kogukonna elu püsiks, mille üheks kindlaks aluseks väikses maakohas asuv postkontor kahtlemata on.

Kui 2005. aastal asusin haridus-ja kultuurikomisjoni aseesimeheks, siis meie suureks eesmärgiks oli tõsta lasteaedade töötajate palkasid, kuna sel hetkel olid nad kohe väga madalad. Kui kolme aastaga on nende palgad pidevalt tõusnud, siis kuigi me sel aastal palka ei jõua tõsta, siis seadsime eesmärgiks hoida palgad vähemalt eelmise aasta tasemel. Usun, et see on suur asi, sest tean, et paljudes teistes omavalitsustes on haridustöötajate palkasid kõvasti vähendatud.

9 miljonit krooni on valla jaoks suur hoop, mis jääb Ansipi valitsuse poliitika tulemusena meil sel aastal saamata. Kahjuks saavad seda poliitikat kõik vallaelanikud rohkemal või vähemal määral oma enese nahal tunda. Eesti meedia on viimasel ajal proovinud kujundada seisukohta, et kohalike omavalitsuste säästupoliitika on nende omavalitsusjuhtimise tulemus. Tegelikkuses see nii ei ole, vaid Eesti vallad ja linnad on Ansipi valitsuse poliitika ohvrid, kellelt kõigilt on võetud sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid summasid ära.

Käed eemale Triigi postkontorist!

Ansipi valitsus šokeerib ikka ja jälle maainimesi oma järelemõtlematute otsustega.

Selle kolmapäeva (18.märts) Virumaa Teatajast lugesime Triigi elanikega suure hämmeldusega, et meie küla postkontor suletakse alates 1. juulist.

Külaelanike arvamust ei küsinud keegi, veel vähem on keegi meile selgitanud sulgemise otsuse põhjust. Isegi postkontori töötajad lugesid lehest, et nad kaotavad alates 1. juulist oma töökohad. Kas siis nii jultunult ja südametult käitubki Eesti Post oma töötajatega?

Kui mina töötasin majandusministeeriumis, siis tollane majandusminister Edgar Savisaar mitte ei sulgenud postkontoreid, vaid hoopis avas. Tundub, et reformarid on elust nii võõrandunud ja linnastunud, et nad ei teagi mis elu maal elatakse.

Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen(pildil) ja Reformierakond võiks ükskord ometi aru saada, et postkontorite sulgemine on samm kogukonna elu hävitamise suunas. Ja kuigi ta võib-olla ei tea, kuidas maal elatakse, siis jätku ta ometi kord maainimesed rahule. Me ei ole katsejänesed, kelle peal võib teha mida iganes!

Triigi postkontoris ei käi mitte ainult minu küla elanikud, vaid ka inimesed teistest küladest – Avispea, Eipri ja Pudivere. Postkontori allesjäämine on meie küla jaoks ülimalt tähtis.

Aga me ei anna alla! Eile alustasime allkirjade kogumist, et Triigi postkontorit ei suletaks. Tahtejõudu võitlemiseks meil on küllaga. Nii et, härra Atonen, käed eemale meie Triigi küla postkontorist!

Võsa Pets oli Simunas!

12.märtsil kohtus Peeter Võsa Simuna rahvaga. Inimesi oli väga palju - nii noori, vanu kui ka keskealisi.


Lisan mõned pildid sellest üritusest:

Vastlad Triigis

24. veebruar oli sel aastal teistsugune... Lisaks Eesti Vabariigi sünnipäevale oli sel aastal samal päeval ka vastlapäev. Triigi külal on ikka olnud traditsioon, et vastlapäeva peab tähistama ja lastele tuleb teha vahva vastratall. Minu ja Raivo Tammuse eesvedamisel sai ka sel aastal vastlapäev kohalikul mäel, Vastlatiirul, peetud.

Liugu lasti palju ja vahendite valik, millega mäest alla sõideti oli kirju. Olid ka erinevad võistlused: pikem liug, paarisvõistlus ja teatevõistlus. Kuigi poisid üritasid kõigest väest pikemat liugu saada, siis nii mõnigi lõpetas liigsest agarusest kuusehekki või libises kelk seljas mäest alla. Pikimad liu võidutiitlid läksid aga hoopis tüdrukutele Laura ning Reile.

Järgmisena oli paarisvõistlus, mis tähendas, et ühe kelgu peale pidi ära mahtuma kaks inimest ning kes kaugemale libisesid, need olid võidukad. Parim oli siingi Reile koos sõber Markusega. Vahest kõige põnevam oli aga teatevõistlus, kus olid 4-liikmelised võistkonnad Iga võistleja pidi mäest alla laskma, üle kontrolljoone ja siis kelguga mäkke tagasi vudima. Siin olid kindlateks võtjateks Tiina, Thomas, Heiki, Fred.

Pärast kõva aplausimüdina ja tublimate premeerimist, said kõik lasta hea maitsta kuklil ja teel.

Mõned pildid üritusest:

Avasõit - Mina vennapoja Joosepiga

Sõime kukleid ja jõime teed

Kõik, kes me seal olime ja kes enne pildistamist ära ei jooksnud:)

Ka kõige väiksemad olid kohal