Siret Kotka alustas valimiskampaaniaga

Riigikogu liige Siret Kotka alustas isikliku valimiskampaaniaga, mille käigus kohtub ta erinevates paikades üle kogu Lääne-Virumaa rahvaga tutvustades Keskerakonna läbitöötatud seisukohti, mis muudavad Eesti elu kõigi jaoks paremaks.

 

Lääne-Virumaalt Riigikokku valitud Siret Kotka sõnul on hetkel kõige olulisem pakkuda inimestele jõulurõõmu. „Teatavasti on andmisrõõm see suurim rõõm, mistõttu olen tänase seisuga Lääne-Viru rahvale kinkinud üle 2000 minu väikese jõulutervitusega kompvekki,“ selgitas Kotka.

„Mul on kavas neid väikeseid kingitusi veel jagada, sest ma usun, et iga pisemgi heategu, toetav sõna või tore mõtegi loob päikese meie südameisse, isegi kui õues on pime ja puhub kõle tuul. Ja selline positiivne mõtteviis töötab! Selle tõestuseks olen inimestelt saanud mitmeid südamlikke ja sooje kallistusi.“

 

Tasuta ühistransport ka Lääne-Virumaale!

Kui keskerakondlik Tallinna Linnavalitsus tuli kaks aastat tagasi välja tõeliselt asjaliku mõttega tasuta ühistranspordist, olid paljud jahmunud. Toibudes asusid õelamad kohemaid  kiiduväärt plaani maha tegema, justkui olla tegu hullumeelse ideega, millest niikuinii  mitte midagi välja ei tule. Ühelt poolt oli mürgiste rünnakute taga teiste erakondade hirm meie südikuse ja nutikuse ees, teisalt sõi neid tige kadeduseuss, et miks nad ise nii kuldse idee peale ei tulnud ja seda ellu ei viinud.

 Tallinn tõestas, et toimiv tasuta ühistransport on võimalik

Keskerakond on aga ju varemgi asju suurelt ette võtnud ja ära teinud. Olgu selleks siis tasuta koolitoit või Eesti Raudtee tagasiost riigi omandisse. Meie ideid on algul ikka sõgedalt maha tehtud, ent aja möödudes võetakse neid, kui loomulikke, vajalikke ja rahva hüvanguks tehtud asju. Oma tegemistes lähtume vanast targast vanasõnast, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!

Nüüd siis võtsime sihiks teha ühistransport sõitjaile priiks üle kogu Eestimaa. Pean siinkohal aga tunnistama, et tasuta ühistranspordi idee tundus alguses ka mulle tükina, mis võib Tallinnal suu lõhki ajada, kuigi olin tollal abilinnapea Taavi Aasa nõunik, kureerides transpordivaldkonda. Täna ei kujuta tallinlased Tallinna tasuta ühistranspordita enam ettegi. Pealinlaste jaoks on iseenesest mõistetav, et bussi-, trammi-, trolli- või elektrirongisõidu eest ei pea midagi maksma. Ka opositsioon on Tallinna Linnavolikogus viimaks ometi taipama hakanud, et tasuta ühistranspordi ründamine ei ole mõistlik tegevus.

Tallinn on vägagi veenvalt tõestanud, et tasuta ühistransport on täiesti võimalik ja toimiv lahendus. Nüüd on aga aeg astuda järgmine otsustav samm edasi ja muuta ühistransport üle-eestiliselt priiks, mistõttu on Keskerakond  võtnud eesmärgiks, et kõik maakonna-sisesed liinid üle kogu Eesti oleksid  tasuta. See tähendab seda, et ka Lääne-Virumaal ringi sõites ei peaks tulevikus sõidu eest maksma. Selle kulu kataks riik sõitja eest.  

Kui Tallinn suudab, miks riik ei suudaks?

Oleme välja arvutanud, et kuna riik toetab dotatsioonide näol juba täna lausa 70% ulatuses maakondlikku ühistransporti, siis selle ülejäänud 30% leidmine oleks juba nii-öelda koera saba. Teisisõnu, täiendav kulu riigile oleks vaid ca 13 miljonit eurot, mille leidmine ei ole riigile ülejõukäiv. Pigem on see poliitilise tahte küsimus. Umbes samapalju kulub ka Tallinna linnal oma ühistranspordile. Kui Tallinn saab sellega hakkama, ei tohiks Eesti riigi puhul ju küsimustki olla.

Palju on räägitud sellest, et inimesed lahkuvad maakonnast pigem seetõttu, et tööle sõitev transport on liiga kallis. Kuulen nii Tapa kui Väike-Maarja rahvalt, et Rakveres oleks töökoht täiesti olemas, kuid transpordikulu röövib enamuse palgast, mistõttu jääbki asi katki. Tean ka pensionäre, kes peavad kuu lõpus naabrilt laenu küsima, et Rakveresse arstile sõita. Neid juhtumeid on küllaga, kus inimesel saab reaalseks liikumistakistuseks pelgalt see, et tal lihtsalt puudub raha bussipileti ostuks.  Tallinna linna näitel võime aga tõdeda, et seda muret on võimalik väga kiirelt ja lihtsalt lahendada.

Tasuta ühistransport aitab maal elu hoida!

Teine murekoht, mida kohtumistel üles tõstetakse on rahulolematus busside ja rongide sõiduplaanidega.  Tuuakse näiteid, kuidas rong väljub viis minutit varem kui buss jõuab rongijaama. Kusjuures buss ongi väidetavalt selleks sõitma pandud, et sõitjad jõuaksid rongile. Selliseid veidrusi ja tobedusi võib veel teisigi olla. Samas, ega busside sõidugraafikud pole kivisse raiutud. Needki tuleks ühes tasuta ühistranspordi loomisega kindlasti üle vaadata.

Kurb, et sotsiaaldemokraadid, kes sõnades justkui rahvast hooliks, on riigivalitsusse pääsedes araks löönud ja ei julge tasuta ühistransporti IRLi ja Reformierakonna halval eeskujul enam toetada. Sellest on siiralt kahju, sest maakonnasisene  tasuta ühistransport  aitaks kindlasti leevendada süvenevat ääremaastumist, külade tühjenemist ja tagaks kättesaadavama transpordiühenduse Rakvere ja teiste suuremate keskustega.

Kui me ikka tahame, et rahvas Lääne-Virumaale jääks ja oldaks valmis siin töötama, tuleb parandada maainimeste ligipääsu töökohtadele. Lääne-Virumaa tasuta ühistransport ei ole midagi müstilist või utoopilist. See on täiesti reaalne ja teostatav lahendus elu hoidmiseks maal.  Isiklikult olen selle idee tugev toetaja ja annan endast kõik, mis vähegi minu võimuses, et tasuta ühistransport jõuaks Tallinnast ka Lääne-Virumaale.

Võtmed pangale tagasi ja laenuorjusest priiks!

Uuest aastast kehtib Lätis Eestilegi silmad ette tegev seadus, mis annab viimases hädas olevatele kodulaenuvõtjatele võimaluse laenust priiks saada, kui nad ostetud kinnisvara pangale tagastavad. Teisisõnu, võtmed pangale tagasi ja laenust vabaks! Tundub ju igati kauaoodatud euroopalik seadus, mis peaks Maarjamaal juba ammu kehtima? Kahju küll, aga nii kaua, kuni meie riik on Reformierakonna või IRLi võimu all, eesti rahvas sellise inimliku seaduse vastuvõtmist oma õnnetuseks ei näe. On avalik saladus, et eelpool nimetatud parteid on välispankadega igatpidi seotud, mistõttu kaitsevadki nad võõrpankade, mitte eesti laenajate huve. Ja on tõepoolest silmakirjalik, et Lätis peagi jõustuvale seadusele sarnased laenusaajasõbralikud seadused kehtivad küll põhjamaiste pankade koduriikides, aga mitte meil siin. 

Eesti peaks Lätist eeskuju võtma

Muide, Lätis jõustuva seadusele samalaadse  ettepaneku tegi Keskerakond Riigikogule juba 2009. aasta sügisel. Kuulda ei ole meid siiani võetud, aga oma valijate abiga võitleme eesti rahva nimel edasi!

Ühesõnaga, Läti võttis vastu seaduse, mille eesmärgiks on panna eelkõige just panku, aga ka laenuvõtjat vastutustundlikumalt käituma. Sellega astusid lätlased suure sammu meist ette. Ometi võime Eesti meedias lugeda kummalisi mõttevälgatusi sellest, kuidas Lätis on võetud vastu halb seadus, mida meie kindlasti ei peaks ega tohiks järgida. Selle taga paistavad muidugi Skandinaavia pankade kasumiahned kõrvad, kuna arusaadavalt ei ole laenuvõtjasõbralikud seadused nende huvides.

Pärisorjus asendati pangaorjusega

Teatavasti on Eesti majandusruum Põhjamaade pankade kontrolli all. Kes lasi sel aga juhtuda? Võtmeroll antud loos on IRLil Mart Laari isikus. Asi sai alguse välispankade ihast allutada endale kõik Eesti laenukliendid. Mängu võitvat see, kes ahmib endale kõige rohkem eluaegseid laenuorje. Niimoodi saidki kunagistest Rootsi pärisorjadest Rootsi pankade võlaorjad.

Pangandusturu liider Swedbank leidis endale ka poliitilise kaitseingli, „kodustatud“ ehk „äraostetud“ poliitiku, kes andis garantii, et Eestis ootamatult laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks ja panganduspoliitika inimkeskseks, see tähendab pangavaenulikuks ei muutuks. Ajaloolane Mart Laar valitigi Swedbanki nõukogu liikmeks 2006. aastal. Majandusharidus oli ebaoluline, kuna pank tahtis poliitilist käepikendust, kes sillutaks tee eesti rahva totaalsele laenuorjusele.

Mäletame ju kõik, kuidas laenubuumi ajal isegi madala ja ebastabiilse sissetulekuga inimesed said kodulaenu. Käidi peale, et inimene võtaks lisaks kodu ostmisele laenu ka mööbli ja köögitehnika ostuks, mis tähendab, et juba siis laenati inimesele teadlikult rohkem kui oli kinnisvara väärtus. Paljud neist laenuorjadest on tänaseks kaotanud ka oma kodu, pere, tervise ja tänavale tõstetud, kuid pangalaen ripub neil jätkuvalt kaelas.

Laenumull lõhkedes varises kinnisvaraturg kokku, majandus paisati sügavasse kriisi ja mõistagi ei võtnud riigivalitsus pankade röövretkede vastu mitte midagi ette.

Heakskiit meie rahva massilisse võlaorjusesse paiskamiseks ja laenubuumi käivitamiseks andis IRLi esimees vaid 2900-eurose Swedbanki nõukogu liikme kuutasu eest. See on hind, mille eest meid maha müüdi!

IRLi juhi poolt antud kurss Eesti inimestelt viimase väljapigistamiseks jätkub panganduses tänaseni. Rasvaseid kasumeid teenivad pangad kaotavad maapiirkondades ja väiksemates asulates sularahaautomaate, sulgevad kontoreid, koondavad töötajaid ja suruvad meilt viimsegi eurosendi välja. Eestis on lubatud paljud asjad, mis koduriigis on neile keelatud.

Riik peab laenuvõtjaid pankade eest kaitsma hakkama

Arusaadavalt tuleb laenu võtta vastutustundlikult. Laenu tuleb aga ka anda vastutustundlikult, mis ongi see, mida on täpsemalt ja rangemalt tarvis seadusega paika panna, et ka laenuvõtja oleks lõpuks kaitstud. Usun, et keegi meist ei soovi olla olukorras, kus oled kaotanud küll oma kodu, aga pead nö surnud hobust, see tähendab kodulaenu edasi maksma.

Teame ju, et suheldes pangaga on tavakodanik alati nõrgemas positsioonis.  Viimasele peaks appi tulema riik. Eestis see kahjuks nii ei ole. Meie riigis tuleb lõpetada aastakümneid kestnud situatsioon, kus riik on laenuvõtjad jätnud laenuandjate, st pankade meelevalda.

On viimane aeg midagi jõuliselt ette võtta. Me ei saa ju ometi lätlastest kehvemad olla. Nemad on meist õiglasema ühiskonna osas suure sammu võrra ees.   Seega peaks Eesti Läti endale kindlasti eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks laenuvõtjatele võimaluse pankadele n.ö võtmed tagasi anda ja seeläbi võlaorjusest vabaneda.

Maavanem Marko Torm astub ühest ämbrist teise!

Möödunud neljapäeval võisime Virumaa Teatajast kurvastusega lugeda reformierakondlasest Lääne-Viru maavanema Marko Tormi järjekordsest suuremast tööalasest ämbrist, kus ta vastutustundetult hirmutas läänevirulasi meie maakonna suurettevõtjaga. Selle asemel, et Oleg Grossi ees aumehelikult ja avalikult oma eksimuse pärast vabandada, asus Torm hoopis end õigustama ja piinlikku juhtumit ilustama, justkui ei olevat ta härra Grossi ja tema väärt ettevõtte kohta midagi halvasti öelnud.

 Marko Torm solvas kõiki jaekaubandustöötajaid Eestis

Tegelikult oli lugu siis selline,  et maavanem Torm hirmutas ühel kokkusaamisel õpilasi sellega, et kui nad hästi ei õpi, peavad nad tulevikus Grossi juurde tööle minema. Ilmselgelt on Tormi arusaam ettevõtluse toimimisest ja majanduse olemusest vägagi piiratud, kui ta arvab, et jaekaubanduses üksnes müüjad, laotöötajad ning koristajad ametis on. Siinkohal ei hakkaks pikemalt peatuma faktil, et nimetatud vajalike töökohtadeta ei oleks tänapäeva kaubandus võimalikki.

 Samas, Lääne-Viru maavanem ei solvanud mitte ainult härra Grossi, tema firmat, vaid ka tema kõiki töötajaid ja õieti Eesti jaekaubandust tervikuna. On kahetsusväärne, et praegune Lääne-Viru maavanem ei väärtusta neid mitmeid tuhandeid inimesi, kes igapäevaselt ausa tööga oma perele leiva lauale teenivad.

 Kui sa hästi ei õpi, saab sinust maavanem!

Aga võhikust maavanem Torm ütles lastele õigupoolest ka seda, et kui nad hästi ei õpi, siis saavad neist müügijuhid, logistikud, ostujuhid, tootmisdirektorid ja teised kaubanduse valdkonna spetsialistid. Huvitav, kas Marko Torm õppis omal ajal koolis tõesti niivõrd usinalt, et lausa esimene tööpost tema CVs oli abilinnapea ja järgmiseks juba maavanem?

Oleks siis asjatundmatu Marko Torm tol saatuslikul kohtumisel õpilastega vait jäänud, aga ei. Oma mõttevääratuse üle pikemalt juurdlemata, otsustas ta veelgi sügavamale vajuda. “Maasikaks” tordil osutus siis see, et just Oleg Grossi pärast lähevad inimesed Lääne-Virumaalt minema. Tule taevas appi!

 Maavanem edendagu, mitte hävitagu maakonna majandust!

Muide, nädalavahetusel kohtusin erinevate inimestega, kes ütlesid, et Tormi sõnavara antud kohtumisel oli isegi veel inetum olnud. Maavanemalt ootaks ikka maakondliku arengu ja ettevõtluse eest seismist, mitte kohalike tööinimeste  ja ettevõtjate mõnitamist.  Näib, et maavanema ametikingad on Tormi jaoks liiga suured. Kuidas teisiti nimetada Tormi halvustavat ja vihkamist õhutavat sõnakasutust?

Teatavasti lahkub rahvas maakonnast pigem reformierakondliku röövpoliitika tulemuse tõttu, mitte ettevõtja pärast, kes annab väga paljudele inimestele tööd.  Lisaks on Tormi parteikaaslane Jürgen Ligi  avalikult soovitanud eesti rahval lahkuda Eestist. Seega, eelkõige peaks Marko Torm iseennast peeglist vaatama ja Eesti riigi prioriteedid taas näoga maapiirkondade elustamise suunas pöörama.

Oleg Grossi mahategemise asemel tooks normaalne maavanem teda esile, jagaks kiitust ja julgustaks lapsi saama uuteks Oleg Grossideks, kes Eesti majandust edasi viiksid. Paraku on härra Grossi sugususeid eesti kapitalil ja Eestis tegutsevaid suurettevõtjaid kahetsusväärselt ja lubamatult vähe ning seda suuresti tänu Tormi-taoliste poliitika tulemusele.

Lääne-Virumaa vajab rohkem Oleg Grosse!

Oleg Gross  annab tööd sadadele inimestele Lääne-Virumaal. OG Elektral on üle Eesti 50 poodi, kus saab väga tihti erinevaid kaupu soodsamalt kui Maximast või Säästumarketist.  Ka minule endale meeldib Grossi poodides käia ja seda kolmel põhjusel:  esiteks, on mõistlikud hinnad; teiseks, poed on paraja suurusega ja saan kiiresti kauba kätte; ning kolmandaks, sageli saan sealt tooteid, mida Rimis, Selveris või Prismas polegi.

On avalik saladus, et Reformierakonna pink Lääne-Virumaa on sedavõrd lühike, et ei jäägi muud üle, kui Tormi-taolised ametisse nimetada. Aga kas siis poleks olnud targem mõni vanem olija seniks pukki jätta, kuniks valimised läbi, sest praegune maavanem teeb lihtsalt häbi ja mitte ainult maavanema institutsioonile ja oravaparteile, vaid Lääne-Virumaa mainele laiemalt. Mis maavanem see selline on, kes oma maakonna inimestele sõgedalt kallale tuleb ja neid alandab? 

Reformierakond võiks aru saada, et nad panid ametisse täiesti ebapädeva ja saamatu inimese. Siseminister Pevkur peaks tegema riigimeheliku sammu ja Marko Tormi ametist vabastada. Temast on rohkem kahju kui kasu!