Valitsus tegi rohelistega lõpparve!

Alles see oli, kui rohelised olid suured valitsuse sõbrad! Nägime, kuidas taoti rohelise energia trummi. Meile tehti selgeks, et tulevik ongi roheline ning sellise tuleviku nimel peabki maksumaksja olema valmis rohkem maksma. Äkitselt hakkasid valitsuses puhuma vastupidised tuuled. Nimelt, mõni nädalal tagasi leppis Toompea võimuliit kokku, et kärbib nn rohelise elektri tootmise toetusi. Roheline elekter tähendab aga tuulikuid. Tuulikud omakorda Marek Stranbergi ja Eestimaa Roheliste Erakonda.

 

Rahandusministri sõnul on rohelise elektri toetamise näol tegu valdkonna ülekuldamisega tarbija ja konkurentsivõime arvelt ning subsiidiume tuleks poole võrra kärpida. Ligi arvates oli nende määramine Riigikogu poolt häbiväärne.

 

IRLi liige Tõnis Palts käis välja mõtte sellest, et tuuleenergias ei ole midagi positiivset ning kutsus Eesti saarte elanikke üles ühiselt selle vastu võitlema. Palts alustas nn tuulikusõda, püüdes tõmmata kummalise paralleeli kunagise fosforiidisõjaga.

 

Rohelise energia kärpekavaga alustas Vabariigi Valitsus roheliste „toiduahela” läbilõikamist. Eesti Ekspressi andmetel on rohelisi rahastanud tuuleparkidega seotud ettevõtted. Strandbergil ei ole küll otsest seost tuuleparkidega tegelevate ettevõtetega, ent arvatavasti on ta raha saanud just läbi neile osutatud „konsultatsiooniteenuste“. Väiksemaid summasid on andnud näiteks kaks tuuleparkide ehitamisega tegelevat ettevõtet: OÜ Nelja Energia 40 000 ja AS Windest Green Energy (tänane AS Aseriaru Tuulepark) 15 000 krooni. Viimase nõukogu liige on samuti üks kunagisi Hansapanga asutajaid, „kampsun” Jüri Mõis.

 

Huvitav, millega rohelised IRLi ja Reformierakonna viha ära teenisid? Samas, võib-olla oli roheliste saatus juba ette teada ja osa „suuremast plaanist“?

 

IRLis on teatavasti kaks leeri. Esimesed on vanad isamaaliitlased ehk „kampsunid“, nagu Laar, Lukas ja Tsahkna. Teise leeri moodustavad endised respublikaanid ehk kunagised „äraostmatud“: Vaher, Reinsalu ja Parts, keda tuntakse ka „poistebändina“. Roheliste erakonda oli tarvis vanal „kampsunil“ Mart Laaril, kes vajas hooba „poistebändi“ ohjeldamiseks. „Kampsunid“ on mõtisklevad idealistid ja justkui isamaalised, respublikaanid aga agressiivsed pragmaatikud, kellel ideelise isamaalisusega on samavõrd palju ühist kui Reformierakonnal sotsiaalse maailmavaatega. „Äraostmatud“ on oma positsioone IRLis niivõrd tugevasti kindlustanud, et tegelikult võime juba rääkida nn Res Publica renessansist IRLi sees. Varsti on Isamaaliidust jäänud vaid ilus mälestus. Nüüd, kus on Riigikogus enamus saavutatud, ei ole rohelisi enam tarvis ja pole neid tarvis ka respublikaanidele, sest „kampsunite“ liit rohelistega tugevdaks vaid vanade isamaaliitlaste, mitte respublikaanide positsioone. Seega, tuulikuparteile oli tarvis lõpp teha ja siin tulevad „äraostmatutele” appi äärmusprgmaatikud Reformierakonnast.

 

Tahaks öelda, et IRL lõi ja IRL tappis Eestimaa Roheliste Erakonna, ent ei saa. Öelda aga võib, et Isamaaliit lõi ja Res Publica koos Reformierakonnaga tegid rohelistele nüüd lõpu. Samas, poliitikamaastikul spekuleeritakse, et ka Res Publica ise oli omal ajal Isamaaliidu sünnitis, et siis üheskoos rohkem parempoolseid valijahääli püüda.

 

Tuulikuerakonna kasutusaeg sai lihtsalt läbi

IRL ja Reformierakond vajasid rohelisi niikaua, kuniks nende ridadesse hüppas üle Tarmo Mänd, kes andis paremkreenis Toompea koalitsioonile vajaliku ülekaalu ehk 51 häält Riigikogus. Enne seda, mäletame ju kõik, kuidas rohelised toetasid 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel vähemusvalitsust, kes andis selle eest teiste asjade seas ka kaks magusat nõukogu kohta. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukokku läks roheliste riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK) asus roheliste saadik Toomas Trapido. Järgmisena oleks loogiline näha, kuidas Lahtvee ja Trapido nimetatud nõukogu kohtadelt tagasi kutsutakse. Võimalik, et nüüd, kus ma selle välja ütlesin, neid justnimelt ei puudutata.

 

Roheliste erakonna surm on lähedal. Agoonia kestab. Nagu ütleb ka Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, siis tuulikuerakonnal ei ole pärast tuleva aasta märtsikuiseid Riigikogu valimisi enam asja Toompeale.

Mul ei ole kahju roheliste erakonna hääbumise pärast, kuna nad petsid tegelikult rohelise maailma ideaale. Nad ei olnud need, kes nad oleksid pidanud olema. Roheliste erakonnad on üle maailma olnud eelkõige sotsiaalse ja ühiskondliku suunitlusega. Teiste sõnadega, vasakpoolse maailmavaatega. Ainus pluss, mida vana Strandberg minu käest saab on ausus ja julgus lõpus tulla kapist välja ja tunnistada, et jah, me oleme parempoolsed, mistõttu Tõnu Trubetsky roheliste juurest Keskerakonda ära läkski.

Artikkel ilmus 16.septembril Virumaa Teatajas http://www.virumaateataja.ee/?id=313493

Eesti põhiseadus keelab Trubetsky tagakiusamise!

Minu hinnangul ei olnud Juku-Kalle Raidi ja ansambli Propeller poolt korraldatud T-särkide aktsioon Rock Cafe’s ajendatud soovist protesteerida kultuuritegelaste parteistumise vastu, vaid otserünnak ühe konkreetse isiku poliitiliste vaadete pihta, mis on tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast, mis on aga seadusega keelatud ja karistatav.

Me leiame sadu kultuuritegelasi nii linnade ja valdade volikogudes, Riigikogus ja kõikides erakondades, aga kui Peeter Malkov ise IRLi astus, siis ei rääkinud keegi kultuuriinimeste parteistumisest. Seetõttu oli Juku-Kalle Raidi ja Propelleri laupäevaöine ühisaktsioon ühe väljapaistva kultuuritegelase lihtlabane kiusamine. Tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on aga tegevus, mille eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja selle uurimisega tegeleb Eesti Vabariigis politsei ja prokuratuur.

Toon väljavõte Eesti Vabariigi Põhiseadusest: „Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. /.../ Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.“

Eesti meedia elueesmärk: teeme Keskerakonnale ära!

Möödunud reedel kohtusin ühe TV3 töötajaga, kes esmapilgul oli väga sõbralik minu vastu. Kahjuks tema suhtumine muutus negatiivseks kohe pärast seda, kui ütlesin, et olen Keskerakonnast. Nii ta siis turtsus, et kõik keskerakondlased on nii seest kui väljast koledad inimesed.

Ma arvan, et see TV3 töötaja, kes juhtumisi töötab ka Kanal 2-s, tegi ennatliku järelduse, sest sama võiks igaüks öelda ka tema paremkreenis oleva koduerakonna liikmete kohta, kuid ma ei taha mitte sellest rääkida. Siia juurde aga mainin veel ära, et saatsin nimetatud tegelasele nimme minu tänase ajaveebi sissekande.

Võimalik, et too mees, kes on muuseas tuntud ka klounina, üritas lihtsalt nalja teha, millest keegi kahjuks aru ei saanud. Ei sooviks ju uskuda, et varsti juba 40-aastase keskealise meesterahva maailm võib siiani olla niivõrd ebaküps ning selgelt must ja valge. Vaid selline suhtumine püstitaks minus suurema küsimuse – kuidas saab meediamaastikul olevad töötajad olla nii väiklased, kitsarinnalised ning sallimatud kaaskodanike suhtes? Iga inimene mõjutab vähemal või rohkemal määral seda organisatsiooni tervikuna, kus ta töötab. Nii teevad seda ka meediainimesed.

Meedias töötavad inimesed peaksid aga olema sallivad, avatud mõttemaailmaga ning, mis kõige olulisem, vähemalt näitama üles erapooletut suhtumist inimeste suhtes ning ei tohiks juba ette kujundada inimeste ja sündmuste suhtes eelarvamust. Usun, et kui eelpool nimetatud inimene peaks tegema Keskerakonnast ükskõik missuguse uudise, siis oleks see väga suure tõenäosusega negatiivne, hoolimata loo tegelikust sisust ja motiividest.

Meedia eesmärgiks peab olema objektiivne uudise või sõnumi edastamine avalikkusele. Kui aga inimene on ise kallutatud, siis ei suudagi ta edasi anda neutraalse sisuga sõnumit.

Tihti olen mõelnud, et miks paljud, näiteks TV3 uudised ja Kanal 2 Reporteri uudised, on kallutatud ja väga tihti vägagi pahatahtlikud Keskerakonna suhtes.

Nüüd ma siis tean vastust. Mida oodatagi nendelt meediakanalitelt, kui nende töötajad on IRLi või Reformierakonna meelsed või lausa liikmed! Neil inimestel on partei poolt sisendatud missioon: ära panna suurimale opositsioonierakonnale – Eesti Keskerakonnale!