laupäev, 17. aprill 2010

Pensioniea tõstmine ei ole lahendus!

Tean, et paljud noorema põlvkonna inimesed ei mõtlegi veel pensionile. Enamuse jaoks on hetkel peamiseks mureks hoopis see, kuidas leida endale töö. Kahjuks tegelevad tänased valitsuserakonnad (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) uute töökohtade loomise asemel pensioniea tõstmisega. Jääb järjest enam mulje, et soovitaksegi üha sagedamini tegeleda nn pseudoprobleemidega, et mitte ei peaks tegelikele mureküsimustele silma vaatama.

Pensionipõlvest on saanud helesinine unistus...
Olen 23-aastane töölkäiv noor inimene. Jah, mina olen üks neist, kes maksavad kinni tänaste eakate pensionid. 42 aasta pärast oleks ka minul justkui aeg pensionile jääda. See aga tekitab minus küsimuse: kes maksab kinni minu pensioni? Praeguse Stenbocki maja valitsuse kurssi ja käekäiku vaadates, suureneb ebakindlus ja hirm homse päeva ees. Alles see oli, kui riik taganes kohustusest teha makseid II pensionisambasse. Ometi olid just IRLi ja Reformierakonna poliitikud need, kes aastatel 2003-2004 rääkisid, et teine pensionisammas tagab tänastele noortele ja keskealistele elamisväärse ja mitte-millestki puudusttundva pensionipõlve, mis võimaldaks meil lausa Rootsi pensionäride kombel mööda maailma reisida. Tundub aga, et see roosa unenägu on nüüdseks kättesaamatute unistuste hõlma vajunud.

Praegu meil riiklikult toetatud teist pensionisammast enam ei ole ja järele on jäänud vaid esimene pension ehk nn riigipension. Kauaks enam sedagi! Eesti rahvaarv ei kasva ja hullem veel, rahvastik vananeb ja tagatipuks hoopistükkis väheneb. Töölkäivate inimeste osakaal elanikkonnast aina langeb ja kui mina sooviksin pensionile minna, siis ei ole enam piisavalt maksujõulist elanikkonda minule pensioni maksmiseks.

Ansipi arvates on töötud oma töötuses ise süüdi
Ansipi poliitikat järgides, on ainuke võimalus hakata ise pensionieaks madratsi alla raha koguma. Kuigi jah, seda saavad täna teha ainult töötavad inimesed! Meie peaministri jaoks töötuid justkui pole olemaski, sest temal on töö ja pole ju probleemi, kui palk on 80 000 krooni kuus, või kuidas? Ka kodulaenu sai ta kenasti kahe aastaga tasutud. Töötud on Ansipi arvates oma töötuses ise süüdi, sest miks muidu võetakse antud probleemi nii leigelt ja tegeletakse selliste pseudoprobleemidega, nagu pensioniea tõstmine tänasel päeval tahes-tahtmata on. Tallinna linn on ainus Eesti Vabariigis, kes midagi töötute heaks ära teeb, kuid see millegipärast peaministrile ei meeldi.

Tänaste 20- ja 30-aastate tööpõli pikeneb tunduvalt. Aga kas me jõuame ka väljateenitud pensionipõlveni? Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. Lisaks sellele lähevad suur osa inimestest eelpensionile: pooled meestest ja üks kolmandik naistest. Mis tähendab seda, et tegelikkuses ei jõua juba tänased inimesedki ära oodata pensioniiga, kas siis kehva tervise või tööpuuduse tõttu. Nüüd nihutatakse „helge“ pensioniiga veelgi kaugemale. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul aga on oht, et Eestis tervisesüsteem kukub kokku just sel ajal, mil pensioniiga tõuseb, sest see tähendab elanikkonna tervise halvenemist veelgi.

Vähem pensionäre, rohkem raha riigieelarves
Leian, et antud hetkel, kus meie elanikkond jääb üha vanemaks ja haigemaks, võime küll tõsta pensioniea 65. eluaastani, kuid küsimus on selles, kas inimesed selle eani välja üldse venitavadki. Võib-olla naised küll, aga meestes ma kahtlen. Mehed võivad elada pensionieani ja „nautida“ oma eluõhtut aasta või kaks, kuid siis on ka kõik. Ansipi valitsus muidugi ainult võidab sellest, sest neil jääb rohkem maksuraha riigieelarvesse alles. Oli see ju toosama reformierakondlasest rahandusminister Ligi, kes hiljuti mainis, et õigel ajal tulebki ära surra. See on hirmus, kuidas tänane valitsus näeb numbreid, aga mitte inimesi. Kui pole enam inimesi, siis pole ka numbreid.

Pensioniea tõstmist on võimalik edukalt vältida, sest on olemas ka teisi valikuid. Prantsusmaal on pensioniiga madalam kui Eestis. Seal saavad eakad pensionile minna juba 60. aastaselt. Prantsusmaa valitsus kavandas pensioniea tõstmist 60-lt 62-le. See ei läinud aga läbi, sest prantsuse rahvas ja ametiühingud on kindlalt selle vastu. Pensioniiga jäi 60. aastale püsima. Kas eestlased on tõesti tervemad kui prantslased, et võime endale sellist luksust lubada? Ometi, Euroopa Liidu statistika kohaselt oleme tervise näitajate ja keskmise eluea poolest hoopis viimasel kohal!

Millegipärast laseb eesti rahvas endaga teha seda, mida vabariigi valitsus eesotsas peaminister Ansipiga iganes soovib – tõsta mitmesuguseid makse, erinevaid aktsiise, nüüd ka pensioniiga; sulgeda koole, lasteaedu, apteeke, postkontoreid, metskondi, päästekomandosid, raamatukogusid jne.

Pensioniea tõstmine ei ole lahendus!
Usun, et üks arvestatav alternatiiv pensioniea tõstmisele oleks uute töökohtade loomine. Tänased ning homsed töötud tuleb rakendada tööle. Lisaks tuleb välja arendada selline tööhõivepoliitika, mis motiveeriks inimesi jääma Eestisse, mitte välismaale tööle minema. Tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna tervise parandamisele ning seeläbi tõuseb ka keskmine eluiga. Muide, päris paljud pensionärid, kellel tervis lubab, jätkavad tööl käimist, mis tähendab seda, et nad maksavad nii enda ka kui teiste pensionid kinni. Selle eelduseks on aga hea tervisega elanikkond. Seega, pensioniea tõstmine ei ole lahendus!

Tänast pensioniiga ei peaks üldse tõstma, kui Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna poliitikud ei läheks kergema vastupanu teed. Selle asemel nad peaksid tegelema tõelise probleemiga – töötusega ja investeerima elanikkonna tervisesse (alates hambaravist lõpetades operatsioonidega). Kui see mure ära lahendada, siis polekski enam põhjust pensioniiga tõsta.

teisipäev, 6. aprill 2010

Anna oma hääl pensioniea tõusu vastu!

Meie elanikkond jääb üha vanemaks ja haigemaks. Võime ju tõsta pensioniea 65. eluaastani, kuid küsimus on selles, kas inimesed selle eani üldse välja venitavad. Võib-olla naised elavad nii kaua, kuid meestes ma kahtlen. Nad võivad isegi elada pensionieani ja „nautida“ oma eluõhtut aasta või kaks, kuid siis on ka kõik. Valitsus muidugi võidab sellest, sest neil jääb rohkem maksuraha riigieelarvesse alles.

Samas on juba praegu kasvanud eelpensionäride arv. See tähendab seda, et juba täna on vanematel inimestel palju raskem tööd leida. Sellega me veelgi suurendame töötust kui nihutame pensioniea kaugemale.

Sellega seoses kutsun üles allkirja andma ja lähemalt tutvuma pensioniea tõusust tulenevate mõjudega kodulehel:
www.keskerakond.ee/pension

Iga hääl on oluline, pensioniea tõus puudutab nii tänast noort kui ka igat keskealist inimest!

neljapäev, 1. aprill 2010

Väike-Maarjas on oma vallademagoog!

Väike-Maarja vallavolikogu istungid on tihtilugu rikastatud huumoriga, kuid paraku ka rohke demagoogiaga. Sellest tulenevalt otsustasin, et alates tänasest hakkan oma ajaveebi lugejatega jagama parimaid hetki ja kohati uskumatuid lugusid otse meie volikogust!

Nimesid ma nimetama ei hakka, kuid usun, et iga teadlik lugeja saab niigi aru, millisest volikogu liikmest või mõnest teisest inimesest parajasti on jutt.

Teatavasti on igas vallas olemas oma vallavanem, vallasekretär ja teisi auväärt ametimehi ja –naisi. Nemad on head inimesed, kes teevad oma tõsist tööd. Kuid meil on ka väärituid tegelasi. Soolapuhujaid. Niisiis on Väike-Maarjas olemas ka oma vallademagoog, kelle suu pidevalt suitseb, kelle sõna ei maksa uskuda, kes vahetpidamata vassib ja kelle meelistööks on inimestele kärbseid pähe ajada. Hea lugeja, luba mul teda Sulle täna tutvustada.

Seal ta siis seisab – Väike-Maarja esidemagoog, vallademagoog! Tegemist on ühe keskealise mehega, kelle jutt on suurem kui ta ise ja tema otsekui peast välja kargavad silmad võivad päevavalgel lapsed ära hirmutada.

Millegipärast väljub ta väga tihti volikogu istungitelt, et minna telefoniga lobisema. Ka täna lahkus ta volikogu pooleliolevalt istungilt kogunisti kaks või kolm korda, et mobiiliga jutustama minna. Loodame, et see oli ikka valija, kes tundis õigustatult muret, kas ta ikka seisab volikogus tema huvide eest, mitte keegi tähtis tegelane parteikontorist, jagamas näpunäiteid, kuidas kohapeal toimida tuleks.

Ta on mees, kelle maailmas on vaid kaks värvi – must ja valge. Kõik asjad siin ilmas peavad alluma tema algelisele mustvalgele maailmakaemusele. Ta usub seda, mis talle parajasti on kasulik uskuda. Või ta usub vaid sellesse, mis vastab tema mustvalge maailma tingimustele või siis usub ta veel millessegi või kellessegi? Kindel on aga see, et Väike-Maarja vallavolikogus otsustakse asju siinses ehk tegelikus maailmas ja kui see ei ole meie vallademagoogile vastuvõetav või usutav, siis on ta paraku lihtsalt vales maailmas.

Kõigele lisaks on meie vallademagoog sügavalt kibestunud inimene, kes näeb inimestes ainult halba. Teda kuulates imestan tihti, et kui ta teiste nii-öelda vigu üles loetleb, siis kas tal ka meenub mõnikord omaenda tegematajätmised ajal, kui tema Väike-Maarja või Avanduse valda juhtis? Kardan, et nendele küsimustele ei saa me volikogus kunagi vastuseid.

Aga nüüd päevakillu juurde! Väike-Maarja vallademagoog süüdistas volikogus avalikult ja otseselt vallavanemat ja volikogu esimehest konkreetselt selles, et nende tõttu on suletud Simuna päästekomando ja nüüd suletakse ka Aavere hooldekodu.

Tundub, et meie demagoogimeister on unustanud, kuidas asi tegelikult toimus. Aeg on värskendada tema mälu.

Nimelt, reformierakondlasest sotsiaalminister Pevkuri otsusega pannakse kinni Väike-Maarja valla Vao külas asuv Aavere hooldekodu ning viiakse see üle Tapale. Nentisin juba suvel, et minu meelest on tegemist täiesti läbi mõtlemata otsusega. Seda esiteks sellepärast, et tegemist on järjekordse sammuga maakogukonna hävitamise suunas. Täna on 1/3 töötajatest pärit Vao külast ning on vähe tõenäoline, et riik võimaldab neile regulaarse transpordi Tapal tööl käimiseks. Teiseks, tekib hooldekodu sulgemisega külla väga palju tühjasid kortereid ja muid elamuid, mis kuuluvad riigile. Küla ilma inimeste ja tühjade elamispindadega on üks jubedamaid asju maaelu juures.

Kahjuks Väike-Maarja reformierakondlased kas ei näinud piisavalt vaeva, seega ei suutnud, ei tahtnud või ei julgenud oma ministrit korrale kutsuda.

Vallademagoogi parteikaaslane, kelleks on siseminister Pomerants, sulges 2010. aasta alguses Simuna päästekomando. Huvitav, miks demagootseja ei kutsunud Markot korrale? Kas samal põhjusel, miks oravad ei suutnud või ei tahtnud oma ministrit peatada? Kas Väike-Maarja IRL ja Reformierakond on erakonna huvid kohalike inimeste huvidest kõrgemale seadnud? Nagu on näha oravate ja IRL-laste tegevusetusest ja demagoogiast, siis viimasele küsimusele on vastus selgelt jaatav.

Need sulgmised (Aavere ja Simuna) olid järjekordseks hoobiks meie kogukonnale, Väike-Maarja vallarahvale! Jah, täna on ettevõtlikud Simuna päästjad suutnud asutada vabatahtlikku päästekomando, kuid see on eelkõige tänase Simuna osavalla vanema ja Väike-Maarja vallavanema tubli koostöö tulemus ja teene.

Mulle jääb järjest enam mulje, et selle asemel, et varrukad üles keerata ja käed külge lüüa, on kohapealsed IRL-lased ja reformikad valinud ebameeldiva kibestumise ja pideva vingumise tee. Aga mehed ja naised - teod viivad meid edasi, mitte lõpmatu hala! Öeldakse ju, et kus näed viga laita, seal tule ja aita!