Minu seisukohta kuritegevuse suurenemisest toetab ka Ida Politseiprefektuurist saadud statistika meie valla kohta. Kui 2007. aastal pandi toime 99 kuritegu, siis 2008. aastal juba 108. Samamoodi on suurenenud väärtegude arv 616lt 851le ehk möödunud aastal oli 235 juhtumit rohkem kui ülemöödunud aastal, mis on vaieldamatult märkimisväärne tõus! Minu meelest on selleks kolm peamist põhjust.
Esiteks, mõned aastad tagasi alustas reformierakondlasest justiitsminister Lang (pildil, Toomas Huik'i foto) libe
raalset poliitikat, mille eesmärgiks oli vangide vabaks laskmine. Tol korral põhjendas Rein Lang seda eelkõige sellega, et Eestis olevat Euroopaga võrreldes liiga palju vange, kelle kinnipidamine on ühiskonnale liiga kallis. Seega võeti kasutusele poliitika, mille kohaselt vabastati enamus vange enne tähtaega. Ka Väike-Maarjas võib täheldada selliseid hiljuti vabakslastud vange ringi toimetamas. Kahtlemata tekib kohe mõte, et see kes varastab üks kord, varastab ka edaspidi. Usun, et üks põhjustest, miks Väike-Maarjas kuritegevus on viimasel aastal hüppeliselt kasvanud võibki peituda selles, et ennetähtaegselt vabastatud vange liigub meie seas lihtsalt rohkem ringi.Teiseks, kui majanduse õitsengu ajal leidsid tööd ka need, kes olid vanglatest vabanenud, siis tänaseks on olukord paljuski muutunud - tööta on jäänud nii endisi vange kui ka korralikke inimesi. Majanduslanguse tulemusena on jäänud sadu inimesi tööta ka meie vallas ning kohalikud ettevõtjad nendivad, et olukord muutub veelgi halvemaks. Ehk teisisõnu, kui inimesel tööd ega raha ei ole, siis tõenäosus, et minnakse vargile, järjest enam suureneb, eriti just endiste vangide puhul, kelle jaoks on see juba käidud rada.
Kolmandaks, minu hinnangul on politsei tänase siseministri Jüri Pihli (pildil, Peeter Langovitsi foto) juhtimisel võtnud endale valed prioriteedid ning on läinud nö. lihtsama vastupanu teed. Riigieelarves haigutavad suured augud ja üks suurepärane võimalus seda tõhusalt täita on inimestel iga väiksema liiklusrikkumise eest teha trahv ja kindlasti ka võimalikult suur.
Kui 2007.a astal oli meie vallas 346 liiklusrikkumist, siis 2008. aastal 627, mis on ligi poole võrra on suurem arv! Lisaks on teada-tuntud tõsiasi, et Eesti riigi trahvisummad mitmekordselt suuremad, võrreldes naabermaade Rootsi või Lätiga. Järjest enam jääb mulje, et politsei ei tegele mitte probleemidega, vaid hoopis raha teenimisega. Sest tõsiste asjade korral vangutab politsei pead ega ole suutnud siiamaani selgeks teha juba eelpool mainitud juhtumeid, nagu näiteks ikkagi kes on need pidevad akende lõhkujad või kes varastas eelmisel suvel Vabadussõja võidusamba korjanduskasti Väike-Maarjast või kes murdsid sisse Väike-Maarja bussijaama või gümnaasiumisse. Need on asjad, mis venivad ja venivad, samal ajal kui politsei tegeleb hoopis liiklustrahvide määramisega, et täita tühja riigikassat, kuid mitte selliste oluliste probleemidega, mis ka inimestele korda läheksid ning politsei mainet nende silmis tõstaks.
Oma mõtetele ja seisukohale saan kinnitust ka endise siseministri Kalle Laaneti väljaöeldust: „Kuritegevuse kasvu üheks suuremaks põhjuseks tuleb pidada majanduslangust. Juba eelmise aasta alguses, kui Eesti majandusolukord järsult halvenes, siis näitas statistika kuritegevuse muutumist vägivaldsemaks.” Seega oleks minu soovitus Jüri Pihlile järgmine: lõpetage raha teenimine lihtinimeste arvelt ning pange politsei lõpuks tööle. Politsei on mõeldud rahva kaitsmiseks, mitte nende pealt teenimiseks. Väike-Maarja vald ei ole nii jõukas, et suudaksime Tallinna linna eeskujul luua munitsipaalpolitsei, mis tagaks korra ja kaitseks rahvast. Ometi vajab ka Väike-Maarja kaitset huligaanide eest!
3.veebruaril ilmus ka Virumaa Teatajas artikkel http://www.virumaateataja.ee/?id=77174
